Karjalaste esimene tohtkiri Esimesed karjalakeelsed raamatud ilmusid 19. sajandi alguses kirillitsas: 1804 palvete ja katekismuse tõlge põhjakarjala ja Aunuse murdes, 1820 Matteuse evangeelium lõunakarjala, Tveri murdes. Ühiskeelt karjalastel välja ei kujunenud ebasoodsate väliste asjaolude tõttu. (Uibopuu, 1984) Karjala keele ja kultuuri taaselustamisel on viimasel ajal püütud mõndagi ette võtta. Seda tööd juhib Karjalas Karjalan Rahvahan Liitto („Karjala Rahva Liit”). Alates 1989. aastast on mõnes Karjala koolis hakatud õpetama karjala keelt. Õpetajate koolitamiseks on Petroskoi ülikoolis loodud karjala ja vepsa keele kateeder. 1990. aastal hakati katseliselt välja andma valdavalt aunusemurdelist ajalehte Oma Mua („Oma Maa”). Samuti on alustatud karjalakeelsete raadio- ja telesaadetega. Välja on antud aunusemurdeline aabits ning koostamisel on päriskarjala- e. vienamurdeline aabits. (Uibopuu, 1984)
Industrialiseerimisega kaasnes venekeelse tööjõu sissevool ja karjalaste linnastumine. Linnades said tavaliseks karjalaste abielud muulastega ning neist peredest pärinevad lapsed kasvasid reeglina üles venekeelseina. Seoses NSVL lagunemisega leidis teatav rahvuslik taassünd aset ka Karjalas. Selle kandjaiks olid eelkõige humanitaarharitlased (kirjanikud, keeleteadlased). 1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks (juhiks filoloog Pekka Zaikov). 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa nn suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka tverikarjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt
aga ka masinaehitust ja energeetikat. Industrialiseerimisega kaasnes venekeelse tööjõu sissevool ja karjalaste linnastumine. Linnades said tavaliseks karjalaste abielud muulastega ning neist peredest pärinevad lapsed kasvasid reeglina üles venekeelseina. Seoses NSVL lagunemisega leidis teatav rahvuslik taassünd aset ka Karjalas. Selle kandjaiks olid eelkõige humanitaarharitlased (kirjanikud, keeleteadlased). 1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks (juhiks filoloog Pekka Zaikov). 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. 9 Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa nn suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka tverikarjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt
aga ka masinaehitust ja energeetikat. Industrialiseerimisega kaasnes venekeelse tööjõu sissevool ja karjalaste linnastumine. Linnades said tavaliseks karjalaste abielud muulastega ning neist peredest pärinevad lapsed kasvasid reeglina üles venekeelseina. Seoses NSVL lagunemisega leidis teatav rahvuslik taassünd aset ka Karjalas. Selle kandjaiks olid eelkõige humanitaarharitlased (kirjanikud, keeleteadlased). 1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks (juhiks filoloog Pekka Zaikov). 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa nn suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka Tveri karjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Viimase
annaabi.ee 
