Parim tulemus Riigikogu valimistel Kolm aastat hiljem saavutas valimisvõidu valimiste eel koostöökokkuleppe sõlminud Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate blokk, mille valitsust hakati nimetama kolmikliiduks. Riigikogus seekord koguni 17 kohaga esindatud Mõõdukatele kuulus valitsuses viis ministrikohta. Juba eelnevalt olid Mõõdukad alustanud sisulist koostööd aastaid varem Isamaaliidust lahku löönud poliitikuid ja talumeeste erakondi ühendanud Eesti Rahvaerakonnaga (esimees Toomas Hendrik Ilves). Sügisel 1999. toimus ka erakondade ametlik ühinemine. Teises Laari valitsuses esindasid Rahvaerakonda Mõõdukad põllumajandusminister Ivari Padar, välisminister Toomas Hendrik Ilves, rahvastikuminister Katrin Saks, sotsiaalminister Eiki Nestor ja majandusministrina Mihkel Pärnoja, hiljem Hendrik Hololei. Erakonna 2001. aasta üldkogul valiti erakonna etteotsa populaarne välisminister Toomas Hendrik Ilves
a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 - peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile. Tööliste olukorra parandamine, sotsiaalkindlustus, hoolekanne. Poliitilises elus lähenes kõige rohkem 1919-1920 Maaliidule, kelles nähti liitu vohavale vasakmeelsusele, sotsialismile ja ateismile. Valimisaktiivsus oli krge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Valimistulemused Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%)
a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna – see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 - peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile. Tööliste olukorra parandamine, sotsiaalkindlustus, hoolekanne. Poliitilises elus lähenes kõige rohkem 1919-1920 Maaliidule, kelles nähti liitu vohavale vasakmeelsusele, sotsialismile ja ateismile. Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Valimistulemused Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%)
Klerikaarne pool teatas, et astub erakonnast välja ja lõid Kristliku Rahvaerakonna. Toonitasid kirikuga seotud küsimusi, mis peab saama kiriku varadest - leidsid, et kõik need varad, mis seni kuulusid kirikule, peavad kirikule jääma. Iga kogudusel on oma vara. Kaitses ennekõike ususõpetust, mis peab jääma kooli õppekavadesse sisse. Lisaks kirikumeestele oli ka mitmeid ilmalikke poliitikuid, kes sidusid end just Kristliku Rahvaerakonnaga - Akel, Nikolai Kann, Heinrich Bauer. Kolm sellist paremtsentristlikku erakonda läksid valimistele. Vasaktsentristlikud parteid: Eesti Tööerakond, välja kasvanud 1917. aastal asutatud Eesti Radikaalsotsialistlikust parteist. Kõige suurem maailmavaateline erinevus, et inimkonna lõpp-produkt on sotsialistlik kord, aga seda ei peetud lähiaja küsimuseks. See pidi toimuma pika aja jooksul, evolutsiooniliselt. Sotsialistlikuks korraks arvati kujunevat kõige pealt läänes. Välistas
annaabi.ee 
