Vabadussõdalased ehk vabsid ehk vapsid hakkasid üha häälekamalt nõudma põhiseaduse muutmist, et lõpetada erakondade ,,kemplemine" Toompeal ja seada riigis sisse vali kord. 4. 1920ndatel aastate keskpaiku juba pakkusid Põllumeestekogud Riigikogu võimu vähendada ja sisse seada presidendi ametikoht. Sellega oleks riigipead liiga tiheda vaheldumise probleem likvideeritud. 1930 hakkasid seda pooldama ka rahvaerakondlased. Riigikogu võttis asja menetlusse ja 1931 valmiski uue põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1932 augustis rahvahääletlusele. Eelnõu sai terava kriitika osaliseks nii vapside kui sotside poolt. Eelnõu kukkus rahvahääletusel napilt läbi. Nüüd soovisid vapsid hääletusele panna uut eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti. Riigikogu eelistas läbikukkunud versiooni, muutis seda sotsialistidele veidi
Vabadussõjas õppursõdurist ohvitseriks tõusnud Artur Sirk. Vabadussõdalased ehk vabsid ehk vapsid hakkasid üha häälekamalt nõudma põhiseaduse muutmist, et lõpetada erakondade ,,kemplemine" Toompeal ja seada riigis sisse vali kord. 4. 1920ndatel aastate keskpaiku juba pakkusid Põllumeestekogud Riigikogu võimu vähendada ja sisse seada presidendi ametikoht. Sellega oleks riigipead liiga tiheda vaheldumise probleem likvideeritud. 1930 hakkasid seda pooldama ka rahvaerakondlased. Riigikogu võttis asja menetlusse ja 1931 valmiski uue põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1932 augustis rahvahääletlusele. Eelnõu sai terava kriitika osaliseks nii vapside kui sotside poolt. Eelnõu kukkus rahvahääletusel napilt läbi. Nüüd soovisid vapsid hääletusele panna uut eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti. Riigikogu eelistas läbikukkunud versiooni, muutis seda sotsialistidele veidi
Valitsuse suurimaks veaks oli krooni devalveerimisest keeldumine. mis muutis eksportkauba veelgi kallimaks. Kriisi süüdlasteks peeti erakondi, kes rahva meelest asetasid oma huvid kõrgemale riigi omadest. 1931.a püüti parteide arvu vähendada nende liitmise teel. Samaaegselt leiti, et Põhiseadus vajab parandamist põllumehed soovitasid sisse seada presidendi ametikoha. See pidi tasakaalustama Riigikogu ja valitsust tülide korral. Peagi liitusid põllumeestega rahvaerakondlased, kuid sotsialistide vastuseisu tõttu jäi seaduseelnõu väljatöötamine venima. 1931.a kerkis poliitilise areenile uus jõud- Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (vapsid). Nad kogusid kiiresti populaarsust seniste parteide kritiseerimisega, süüdistades "vanu" parteisid korruptsioonis, saamahimus ja oskamatuses. Peagi oli vapsidega liitunud ca 20 000 inimest. Liikumist juhtisid Andres Larka ja Artur Sirk. Vapside survel alustati taas Põhiseaduse muutmisega
- Vabariigi algusajal mõjuvõimsad sotsialist (maareform) ->vasakpoolsete erakondade mõju järkjärguline kahanemine. Omanike klass. Agraarerakonnad (Päts ja Ulmanis). Tsentriparteid (Tõnissoni Rahvaerakond Eestis ja Demokraatlik Tsenter Lätis), mis andis Läti presidendid: Cakste ja Gustavs Zemgals. Valitsused püsisid alla aasta. - Leedus kehtis parlamentaarne demokraatia vaid 1926.aastani. Kolm poliitilist jõudu: kristlikud demokraadid, rahvaerakondlased ja sotsialistid. Üks krist.dem. juht Aleksandras Stulginskis oli 1920-1926 riigipea. -> korruptsioon ja võimu kuritarvitamine - 16.dets 1926 hõivasid vandenõulased tähtsamad valitsushooned ja vahsitasid riigi juhtkonna. Said innustust Pilsudski eeskujust, kes oli korraldanud Varssavis 1926 mais riigipöörde. Riigi poliitline juhtimine anti Smetonale ja Voldemarasele. Smetona haaras võimu, parlament saadeti laiali
5. Seati ametisse EV AV, nimetades ametisse kõik ametisse seatud ministrid. Peaministriks Konstantin Päts, lisaks ka siseminister, ajutiselt täitis ka kaubandus- ja tööstusministri ametit. Jüri Vilmsist kujunes peaministri asetäitja ja kandis kohtuministri ülesandeid. Tegemist oli koalitsioonivalitsusega, kus olid esindatud kõik tähtsamad erakonnad. Päts ja Raamot Maaliitlased, Tööerakondlased Vilms, Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson, Rahvaerakondlased Jaan Poska ja Peeter Põld, sotsiaaldemokraadid Villem Maasik. Poliitiliselt erapooletud Andres Larka. Välja jäid valitsuses esimest koosseisust esseerid. Kokku valitsuses 13 ametikohta. Enamlased olid enam-vähem tagasi tõmbunud sadamarajooni, siiski liikus üksikuid enamlasi ka linnas ringi, neid aeti taga ja arreteeriti. Ööl vastu 25. veebr tegid vene madrused veel ühe katse sadamarajoonist välja pääseda. Väljapääsutungi pani seisma
annaabi.ee 
