Urmas Varblane on öelnud, et ,,Meie valimisdebatt on muutunud tavaliseks supermarketiks, kus käib konkureeriv enampakkumine, kelle kaup on ilusam, näeb värskem välja ja on suurem kui teistel. Kuid keegi ei taha rääkida sellest, mida need kaubad meile maksma lähevad ja kas sel suurel kaupade väljamüügil kaupa ennast üldse olemas ongi." (Varblane 2007) Antakse lubadusi, mille puhul teatakse, et need rahvaenamusele meeldivad, kuid ei olda kindel, kas need ka täidetavad on. Juhul kui hiljem selgub, et need polegi täidetavad, ei ole kedagi ka süüdistada peale rahva enda. Eesti põhiseadus lubab kohalikku volikokku kandideerida 18-aastaselt, riigikokku ja europarlamenti 21-aastaselt ning presidendi kohale 40-aastaselt. Enamikus riikides võib aga hääletada alates 18. eluaastast, kandideerimise vanusepiirid on erinevad. Mina pole küll
VANA-KREEKA TEATER Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose (veini ja viljakuse jumal. Kreeklased uskusid, et Dionysos innustas suuri näitekirjanikke ja oli kinkinud inimestele veini) auks peetud pidustuste raames, mida kutsuti dionüüsiateks. Dionysose kultus oli rahvaenamusele, polnud suletud. Kultus pärineb Väike- Aasiast. See kultus lubab paradiisi nüüd ja kohe! Heideti kõrvale mõistuse kammitsad - oldi alkoholi mõju all. Dionysos on kaose jumal. Dionüüsiate ajal heideti normatiivid kõrvale, aga see oli siiski rangelt piiritletud. Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel osalevad kõik Ateena kodanikud. Näidendid kanti ette selleks spetsiaalselt ehitatud teatrites, mis mahutasid kuni 15 000 pealtvaatajat. Toonastest näidendeist
Hauaehitist ümbritses peripteer, püramiidist inspireeritud katus. 4. sajandil lisandub teater. On tantsuplats ehk orkestra, mille keskel on Dionysose altar. Kreekas kasutatakse teatris loodulikke olusid – rajatakse mäe sisse. Maastiku panoraam mängib kaasa. Skeene ette kujuneb poodium. Dionysose teater – vanim näidendite esitamise koht. esimesed etendused toimusid Dionysose pidustuste kultuse raames, oli rahvaenamusele. Asus akropoli jalamil. Ehitati järsu künka jalamile, kust avanes avar vaade ümbrusele. Keskel orkestra, , selle taga skeene, mille esimüür oli taustaks tegevusele. Isted olid kujundatud ja asetsesid poolkaarena. KREEKA EHITUSKUNSTI ESIMENE ÕITSEAEG E. KÕRGKLASSIKA (U 470-400 eKr) Juhtivat osa arhitektuuris etendab Päris-Kreeka, eriti Ateena Suurt tõuget kunstilise tegevuse alal andis Pärsiaga peetus sõdada
hauaehitisi nimetama mausoleumideks. Hauaehitist ümbritses peripteer, püramiidist inspireeritud katus. 4. sajandil lisandub teater. On tantsuplats ehk orkestra, mille keskel on Dionysose altar. Kreekas kasutatakse teatris loodulikke olusid rajatakse mäe sisse.maastiku panoraam mängib kaasa. Skeene ette kujuneb poodium. Dionysose teater vanim näidendite esitamise koht. esimesed etendused toimusid Dionysose pidustuste kultuse raames, oli rahvaenamusele. Asus akropoli jalamil. Ehitati järs künka jalamile, kust avanes avar vaade ümbrusele. Keskel orkestra, , selle taga soene, mille esimüür oli taustaks tegevusele. Isted olid kujundatud ja asetsesid poolkaarena. KUJUTAV KUNST: 5. sajand eKr õitseaeg ehk kõrgklassika. Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Suure looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne
annaabi.ee 
