India kunst Islami arhitektuuri mõju Indiale Moslemidest sisserändajatega saabus Indiasse islami arhitektuur. Sellega võeti Indias kasutusele kaared ja kuplid, moseed tegid maastiku mitmekesisemaks, lisades uusi kogemusi vormis ja ruumis. Suurim erinevus India arhitektuuris ja islami arhitektuuris oli see, et islamis ei tohtind kujutada inimese ühegi teise elava looma pilte religiooses kunstis ja arhitektuuris ning jumala kujutamine oli keelatud. Selle asemel kasutati geomeetriat, arabeskki ja ilukirja. Hiljem moseede ehitamine ,,originaalses stiilis" levis üle riigi. Jami mosee on esinduslik näide India moseest. Siiski islami arhitektuuri mõjutas piirkondlik stiil ja kohalike inspiratsioon. Suurem osa islami stiilis ehitati maju Mughali perioodil. Islami ja hindu arhitektuuri mõju on hästi näha Taj Mahali arhitektuuris, kus on kasutusel suured mõõtmed, valge marmor, keerukad graveeringud ja minaretid(mosee tron.). Kõige levinum isla...
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo- Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, dzainism põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Visnu, Siva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism levis 3. saj. E.m.a. valitses Asoka, rahuarmastaja, rasked mon...
Songi suunas(värvilised paberid, kirgastele värvidele. Pildid dünastia ajal maastikumaal üks kullapritsmed). Ilukiri spontaanne kujutavad stseene peaaladest, jooned olid hajusad, ja vaba. Puulõiketehnika algselt muinasjuttudest ja õhu-ja värviperspektiiv. usuliste tekstide illustreerimiseks, rahvaeepostest Rullformaat.Chani koolkonna 18. sajand saavutas täisküpsuse, mungad rõhutasid lihtsust, levis massiliselt, publikuks kujundasid budismi tõdesi, linnarahvas. Temaatikas tähtsal lihtsad motiivid. Graafika. kohal igapäevane elu, naised,
Kõikides India kunstivormides on rõhutatud, et miski ei kao ega lõpe täielikult, vaid kõik kordub. Miniatuurid India miniatuurne kunst kujutab endast puhtalineaarset käsitluslaadi, kus on rõhutatud voolavaid ja kauneid jooni ning kirgastunud värve, sealhulgas varjudele tähelepanu ei pöörata. Miniatuursed pildid kirjeldavad enamjaolt tseene India muinasjuttudest ning rahvaeepostest, mis jätab tüüpilise muinasjutuliku üldmulje. Sümbolid Kuna India kultuur on tihedalt seotud Budismiga, siis võivad paljud sümboolikad kattuda. India rahvuslikuks lilleks on kroonitud India lootus, seda peetakse pühaks taimeks ning omab India mütoloogias ning kunstis erilist tähendust. India
täielikult, vaid kõik kordub. Pildil on kujutatud Ajanta koobastest leitud seinamaal. (450-500 eKr) Miniatuur India miniatuurne kunst kujutab endast puhtalineaarset käsitluslaadi, kus on rõhutatud voolavaid ja kauneid jooni ning kirgastunud värve, sealhulgas varjudele tähelepanu ei pöörata. Miniatuursed pildid kirjeldavad enamjaolt tseene India muinasjuttudest ning rahvaeepostest, mis jätab tüüpilise muinasjutuliku üldmulje. Sümbolid Kuna India kultuur on tihedalt seotud Budismiga, siis võivad paljud sümboolikad kattuda. India rahvuslikuks lilleks on kroonitud India lootus, seda peetakse pühaks taimeks ning omab India mütoloogias ning kunstis erilist tähendust. India jõedelfiini peetakse tähtsaks, kuna sümboliseerib omakorda riigi pikima jõe Ganga
Sogunite ehk sõjapealikute õukonnas seisid puust hirmuäratava välimusega, maskitaolise miimikaga valvurite figuurid. Näiteks sobib siia hästi Buddha kujud. Maalikunst Indias on väga hästi arenenud. Suur ja tähtis osa oli miniatuurmaalidel pearõhk oli asetatud kaunile, voolavale, veidi stiliseeritud joonele ja kirgastele värvidele. Üldmulje nendest maalidest on veidi muinasjutulik. Piltidel on kujutatud suuremalt jaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest. India maalikunsti väga ilus näide oleks Ajanta kaljutemplite seinamaalingud. Hiina maalikunsti erinevalt Indiast temaatikaks oli inimene, loomad ja maastik. Songi dünastia ajal maastikumaal üks peaaladest, jooned olid hajusad, õhu-ja värviperspektiiv. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks olid tusi-ja akvarell-maal paberil või siidil. Kasutati ka rullformaat. Chani koolkonna mungad Hiinas rõhutasid oma maalides lihtsust, kujundasid budismi tõdesi, lihtsad motiivid
arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta templi seinamaalid oma meela iluga. Suure ja huvitava osa India kunstist moodustavad miniatuurmaalid. Neid iseloomustavad puhtlineaarne käsitluslaad: pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Vormi modelleerimisele egavalguse-varju kujutamisele rõhku ei pandud. Üldmulje neist maalidest on tüüpiliseltmuinasjutulik, seda nam, et pildid ise suuremalt jaolt kujutavadki stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest. Miniatuurmaali esindavad peamiselt Moguli ja Radzputi koolkond: esimene viljelus iraani kunsti mõjul õhkkonna elu kujutavaid maale, teine kujutas usulis mütoloogilisi süseid, tuginedes ajaloolisele seinamaalile ja rahvapildile. Kasutati akvarellvärve, peamiselt rohelisi ja oranze toone. Esimese koolkonna suurim meister oli Basawan, teised tähtsamad autorid olid Manak ja Ramlol. Tarbekunstis rakendati puu- ja luunikerdust. Metallehitustöödes loodi rikkaliku
pea kinni maistest vahekordades ja proportsioonidest, sest inimesed esinevad mitme pea ja paljude käetga. Teoset materjaliks on kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks on juba iidsetest aegadest kasutatud ka vaske ja pronksi. Suuer ja huvitava osa india kunstis moodustavad ka minatuurmaalid. Pearõhk o nasetatud voolavale, kaunile joonele ja kirgasetle värvidele. Valguse ja varju kujutamisele rõhku ei panda. Pildid suuremalt jaolt kujutavad stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest. Skulptuur: dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks. Valitsevaks vormiks reljeef: jutustavat laadi tegelasterohked stseenid, ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel, muinasjutu, legendi ja ajaloo segunemine. Tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub
annaabi.ee 
