Eraldi on vaja kõneleda laste mängudest laulude ja mänguasjadega, mida saab veel eale, eri paikkondaldele ja osavõtjate hulgale vastavalt liigutada. Mäng sisaldab varasemal arenemistasemel maagilisi taotlusi. Harilikult pärineb mängude aine igapäevasest elust, perekondlikust ringist, kodusest tööst ja tegevustest, ühiskondlikest suhetest (''Kapsamäng'', ''Kull püüab kanu'', ''Naerivaras''). Sündmus areneb dialoogis koos tegevuse ja lauluga. Rahvadraama Eesti rahvaluues otseselt puudub, aga kombestikus ja mängudes esinevad vahel kõik draama iseloomulikud tunnused- tegevus, konflikt, dialoog, kondenseeritus ning koondumine ühe tegevuse ümber, kostümeering, koguni lavapilt. Tegevuse eraldatus vaatajaskonnast põhimõtteliselt puudub, sest koosolijaist igaüks võib mängust osa võtta, aga tegelikult kujunes ka eraldatud vaatajaskond, kes järgmise mängu puhul võis juba tegelane saada.
Pilkav satiiriline teema väljendub laulus "Kirp". Ei rumalusele ja lipitsemisele. Mõtte sai ta aga Goethe "Faustist", kus Mefistofeles lipitseb ja poeb. Uuenduslikuks on ooperis koorid. Koor ei ole enam passiivne kõrvalt vaataja, kes laulab ilusaid,ümaraid kooristseene kauni alguse ja lõpuga. Koor on aktiivne tegelane - rahvas, kes võtab osa sündmuste arengust, arutleb, kommenteerib ja sageli mõjutab lõpptulemust. Läbi kooride saavutab Mussorgski ooperites rahvadraama olemuse. Sünnivad esimesed massistseenid, milles tänu ebameeldivale meloodiale võivad esineda kileda häälega eided, pikaldase jutuga vanamehed, hädaldavad ülikud. ,,Boriss Godunov" sisu - on 16. sajandist, tsaar Borissi ajal. Algab B. kroonimisega kirikus. Rahvas aetud Punasele väljakule B. austama. Rahvas laulab "Slava". M. näitab rahvast tuima ja ükskõiksena. B. valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahab sõda. B. ei saanud õigesti
otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks Mitmed rühma liikmed olidiseõppijadRühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisupööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale (ooper, soololaul) ning programmilisele muusikale. Modest Mussorgski helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid.ooper "Boriss Godunov"soololaulude tsükkel "Lastetuba"klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt""Päikeseta", Ajalooline rahvadraama. Pjotr Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti:"Luikede järv""Uinuv kaunitar""Pähklipureja". ,,Kallis Mari", ,,Padaema". Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud stuktuurid põhinevad juhusel. Uus Viini koolkond: Schönberg, Berg ja Webern valmistas ette soodsa pinnase avangardistlikele heliloojatele, kes 50ndate aastate seeriatehnika kompsoitsioone edasi
· liik kui muutuv vorm · liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid Rahvaluule kirjanduslikud liigid Lüüriline Eepiline Dramaatiline Lüüriline laul: sh mängulaulud Rahvajutud Tavand: kalendrikombestik lüroeepika: sh mängulaulud. mängud. Rahvadraama eeldab esitaja ja rahvavahelise piiri olemasolu. Seos teatriga. Ruth Mirov arvab, et seos rahva ja esitaja vahel on olemas. Dramaatilised rahvaluuleliigid 1) tavand:
klaverikontsert. Tsehhid- Smetana ,jääva väärtusega sümfooniline 6- osaline tsükkel "Mu isamaa" ja ooperilooming "Müüdud mõrsja" .Keelpillikvartett "Minu elust"; rahvatantsud. Lk. 22 Dovorak- algul orkestrimuusik, 3 aastat konservatooriumi direktoriks New Yorkis, hiljem Praha kontsi juht.Teosed : 10 ooperit, 9 sümfooniat, 4 sümf. poeemi, viiulikontsert, slaavi tantsud, kammermuusika. Venelased Mussorgski rahvadraama "Boriss Godunov" -vene ooperiloomingu tähtsaim teos. Klaverisüit "Pildid näituselt", laulud. Tsaikovski- loomingus tähtsal kohal 6 sümfooniat, ooperid "Padaemand", " Jevgeni Onegin" , balletid "Luikede järv", "Pähklipureja".Kõrgelt hinnatud klaverikontsertid, viiulikontsert, klaveripalad tsüklid "Aastaajad" " Lastealbum" ja kammeransamblid. Paljud Tsaikovski teosed põhinevad karmi saatuse ja õnneunistuste vastuolul. 9. Hilisromantism a)Gustav Mahler b) Rishard Strauss
kunstivaldkondades; kollektiivsest retseptsioonist johtuvalt kulgebki aga teatrikunsti puhul eksperimentaalse loomingu vastuvõtt märgatavalt aeglasemalt (Carlson 1989). Teatriloo protsessuaalset loomust ei ole võimalik eirata ka üksikküsimustele orienteerudes, seetõttu seistakse muu hulgas alati silmitsi periodiseeringu(te) probleemiga (Fischer-Lichte 2004: 6–7). Kronoloogilises plaanis kerkib kõigepealt küsimus eesti lavakunsti folkloorsest aluspõhjast. Meil puudub pesuehtne rahvadraama, teatrikunsti ja draama algeid võis aga leida juba vanematest, XIII–XVI sajandist pärit laulumängudest. Mängude algse, eeskätt maagilise iseloomu asemel kerkis neis hiljem esile pigem lõbustuslik külg. 7 Tavandilistes traditsioonides, mis kandsid kultuslikku iseloomu (mardi- ja kadrisanditamine, kosja- ja pulmakombestik), ilmnes põhimõtteliselt „lavastuslik” element, rahvamängud võisid aga omakorda läheneda näidendile: selgesti
annaabi.ee 
