Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku režiimi kehtestamisele Tšehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Beneš, Tšehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi – Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubček. Rahva hulgas populaarne Dubček püüdis hakata valitsevat režiimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste
Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku režiimi kehtestamisele Tšehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Beneš, Tšehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi – Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubček. Rahva hulgas populaarne Dubček püüdis hakata valitsevat režiimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete
võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku reziimi kehtestamisele Tsehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Benes, Tsehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi Tsehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubcek. Rahva hulgas populaarne Dubcek püüdis hakata valitsevat reziimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste
võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku reziimi kehtestamisele Tsehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Benes, Tsehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi Tsehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubcek. Rahva hulgas populaarne Dubcek püüdis hakata valitsevat reziimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste
võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku režiimi kehtestamisele Tšehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Beneš, Tšehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi – Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubček. Rahva hulgas populaarne Dubček püüdis hakata valitsevat režiimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste
võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku reziimi kehtestamisele Tsehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Benes, Tsehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi Tsehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubcek. Rahva hulgas populaarne Dubcek püüdis hakata valitsevat reziimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste