meelseks ja läänemeelseks 1948.a.Põhja-Korea alustas sõda,et kogu Korea muuta kommunistlikuks.Sõjategevuses polnud kummalgi poolel edu, Korea on lõhestatud tänaseni,hukkus umb. 3 milj. inim.Põhja-Koreas on kommunistl.diktatuur.L-Korea on maj.arenenum,edukam.1945.a. Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid NLiidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola,Ungari,Tsehhoslo,Rum,Bulg,Jug jne.Kokku 15 riiki,neid hakati nimetama Moskva survel rahvademokraatlikeks. Neid isel:Demokraatlikke valimisi ei toimunud (KP liider võis võimul olla elu lõpuni).Majanduses valitses plaani-ja käsumaj.,kogu vara kuulus riigile (era- omand oli osades maades täielikult likvideeritud).Sots.riigid kuulusid VMN, VLO (likvideeritud) ja ÜROsse.Lähis-Ida kriis-1948-loodi Palestiinasse Iisraeli riik,sest juudid olid II MS-s rängalt kannatanud ja juutidel õnenstus tõestada juriidiline õigus nendele aladele.Puhkes sõda juutide ja palestii-
okupatsioon. sovietiseerimine ehk venestamine. Sotsialismileeri kujunemine: 1945.a Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid Nliidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tsehhosl. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jug., Albaania ja osa Saksamaast. Hiljem liituvad P-Korea, Vietnam, Kuuba, Hiina, Laos. Enne II MS oli sotsialistlik riik peale NSVLiidu ka Mongoolia. Kokku 15 riiki. Neid riike hakati Moskva survel nimet. rahvademokraatlikeks, lääne riike kutsuti nsm demokraatlikeks. Rahvademok. riike iseloomustas: Kommunistliku partei ülemvõim, demokraatlike valimisi ei toimunud, vaid aset leidsid lihtsalt hääletamised, majanduses valitses plaani-ja käsumajandus, kogu vara kuulus aga riigile; rahal puudus tagatis ja kaubavahetus toimus sots.maade vahel sageli ainult kaup kauba vastu; põllumajanduses talumajapidamised puudusid v.a poola Ungari, lubatud olid kolhoosid ja sovhoosid; sots
veidike suuremad. Samuti kaotas riik ka palju tarku ja haritud inimesi-baltisakslased läksid Saksamaale, rannarootslased Rootsi, juudid ja mustlased mõrvati suures osas. Eesti oli üks kaotajatest selles ülemaailmses sõjas. Kõik edaspidi riigi pinnal toimus otsustati Moskvas. Poliitiline sulaperiood Peale Jossif Stalini surma määrati Venemaa etteotsa Nikita Krustsov, kes muutis NSV Liidu liikmesriigid rahvademokraatlikeks vasallriikideks. Seda perioodi kirjeldatakse kui poliitilist sulaperioodi. Ühiskondlik sure vähenes, Stalini-plakatid koristati ning paljud inimesed leidsid end välja saamas ängistusest. Isegi väliseestlased said mingil määral kontakti siinmail oleva rahvaga. Nikita Hrustsov oli suur reformaator: ta pani alused rahvamajandusele, seega ei olnud baasid enam venemaal ja toodeti rohkem Eestis. See oli tegelikult paljudele eestlastele kasuks mingil määral, sest inimesed said endale tööd
rahvusvaheline turg oli kitsenenud Põllumajandus teravilja tööstus langes kokku. Must neljapäev New Yorki börsi järsk aktsiate langus. 1 000 000 kaotasid töö ja vara. Itaalia- Mussolini lubas taastada 23. Sotsialismileeri kujunemine · kujunes pärast Teist maailmasõda · 1950.a. alguses süsteemis 13 riiki · need riigid allusid Moskva diktaadile (v.a. Jugoslaavia) · riike nimetati rahvademokraatlikeks riikideks · 1950.aastast alates sotsialistlikeks riikideks · 1945.a. NSV Liidu tööstustoodang sõjaeelsest 91 %, põllumajandus 60 % · peamised ressursid sõjatööstusesse · rahva elatustase madal · 1946.-1947 nälg Lõuna-Ukrainas ja Moldaavias 24. IMF-i peamised ülesanded · korraldada järelvalvet rahvusvahelise krediidisüsteemi üle; · aidata kaasa valuutavahetuse stabiilsusele; · anda oma liikmesriikidele krediiti;
Ungari Bulgaaria 64 Jugoslaavia Albaania. Hiina Rahvavabariik 01.10.1949 Põhja-Korea ehk Korea Demokraatlik Vabariik. Vietnam Kuuba 1961. Laos 1975. Sotsialismi leer - sotsialistlikud riigid peale II maailmasõda. 1950ndate alguses ulatus sotsialistlik riikide territoorium Elbest Vaikse ookeanini, Põhja-jäämerest Ida-Hiina mereni. Alates 1050ndatest nimetatakse neid riike sotsialistlikeks, varem rahvademokraatlikeks. 1940ndate lõpul hakkasid tervanema suhted Jugoslaavia ja NLi vahel. Jugoslaavia juht, Jossif Bras Tito, tahtis moodustada Doonau föderatsiooni, See oleks vähendanud NLi mõju euroopas, NL ei saanud seda lubada. Jugoslaavia oli ainus sotsialistlik riik, mis võttis vastu Marshali plaani abi. Selle peale viskas Stalin Jugoslaavia Maailma Sotsialistlike Riikide hulgast välja. Doonau Föderatsioon on uuem ja parandatud verisoon Suur-Serbia riigist.
annaabi.ee 
