USA 1. RIIGI RAHVAARV USAs elab 301 139 947 inimest. USA asub esimese 3 riigi seas rahvaarvukuse järgi, seega on ta suurriik. 17. Oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Jaanuaris 2011 on rahvaarv 311,9 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Joonis 1. USA rahvaarvu kasv protsentides 1950 - 2050 RAHVAARVU MÕJUTAVAD TEGURID · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks
01 billion kWh (2004) Eksport 1.682 billion kWh (2004) Import 48 million kWh (2004) Loodusliku gaasi tootmine 6.18 billion Tarbimine 6.18 billion Eksport 0 cu Import 0 cu (Lisa 2) 2.Rahvastik Oma 43 millioni inimesega on Columbia kolmas riik rahvaarvukuse poolest ladina- ameerikas pärast Brasiiliat ja Mehikot.Linna elanikkond suurenes 31%-lt 57%-ni 1938a ning jõudis kuni 70 protsendini 1990. aastaks.Praegune protsent on umbes 77%. Peaaegu 30 linna elanikkonna arv on 100 000 .On ennustatud ,et 2015. aastaks on Columbia populatsioon umbes 52 millionit .Riigil on väga värvikas ning mitmekesine rahvastik mis peegeldub just rikkalikust ajaloost .Hilisel 19. Sajandil immigreerus
Iga eluruumi ja leibkonna kohta täidetakse ühine, iga elaniku kohta aga eraldi ankeet. Eesti rahvas enne loendusi Taani hindamisraamatu kohaselt elas Eestis 13.sajandi alguses umbes 20 000 inimest . Inimeste arvukus kasvas aeglaselt . Selle põhjuseks olid sõjad , katkupuhangud ning halvenenud kliimast tingitud näljahädad . Liivi sõja ja Põhjasõja järel kahanes rahva arvukus peaaegu kriitilise piirini ( 100 000 150 000 inimeseni ) Sisseränne aitas väga hästi kaasa rahvaarvukuse taastamisele . Alates 17.sajandi lõpust sai alguse sündmusstatistika . Hakati registreerima rahvastikusündmusi . Selleks kasutati meetrikaraamatuid , kuhu pastor märkis sündimised ( lapse ja isa nime ) , abiellumised ( abiellujate nimed ) ning surmad ( inimese nime ) . Esialgu tähendas nimi ainult eesnime sagely koos isanimega aga hiljem 19.sajandil lisandusid perenimed . Rahvaloenduste eelkäijateks olid 18.sajandi lõpust peale regulaarselt korraldatavad hingerevisjonid .
järeldusele, et üldiselt on erinevate vanusegruppide osakaal mõlemas linnas ligilähedane ning enamik muutusi on seal toimunud analoogselt. On küll toimunud pidev ning suhteliselt järsk rahvastiku vähenemine, kuid mõlemas linnas on see viimastel aastatel seiskunud ning pööranud hoopis kergele kasvule. Mis puutub veel erinevustesse, siis on selge, et kuigi Tallinn on absoluutarvude poolest Tartust üle, siis Tartu on siiski näitamas selgelt optimistlikumat trendi oma rahvaarvukuse säilitamise suhtes, mis pikemas perspektiivis aga kahjuks siiski ei väljendu rahvastiku tõusus, vaid just selle aeglasema vähenemise näol. 26 VIIDATUD ALLIKAD Aarna A.; Vensel V. (1996). Statistika teooria põhikursus. Tallinn: Külim Ako Sauga (2009), TES0020 Statistika TAAB, EALB 2009 Õppematerjalid, [www] https://moodle.e-ope.ee (05.05.2009) Rahvastik soo, vanuserühma ja maakonna järgi, [www] http://pub.stat.ee/px- web
rahvastiku. Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. USAs elab 301 139 947 inimest. USA asub esimese 3 riigi seas rahvaarvukuse järgi, seega on ta suurriik. Indoneesias elab 234 693 997 inimest, mida võib lugeda kõige ligilähedasema rahvaarvuga riigiks. Joonis 1. USA rahvaarvu kasv protsentides 1980 - 2050 Rahvaarvu kasvutempo on mõningate kõikumistega langenud (1980 aasta) 1,11% pealt (2005 aasta) 0,92% peale ning prognoosi kohaselt langeb ilma igasuguste kõikumistega ühtlases tempos (aastaks 2050) 0,67% peale. Joonis. Rahvastiku tihedus USAs Rahvastiku keskmine tihedus on USAs 32,87 inimest / km 2
annaabi.ee 
