Academia Gustaviana- Tartu Ülikool Gottfried Forselius- Asutas koolimeistrite seminari Reduktsioon- Mõisamaade riigistamine Vakuraamatud- Raamat, kus olid kirjas talupoegade kohustused. Johan Skyttel- Aitas kaasa Tartu Ülikooli asutamisel. 423Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? Õpetama hakati külakoolides ning 17.saj pandi alus Eesti kirjakeele uurimisele. 4325Nõiaprotsessid Rootsi ajal: keda süüdistati? Posijaid, rahvaarste, teisiti mõtlejaid. 4532Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? 1680-1681 Viidi läbi reduktsioon *Vähendas talupoegade koormisi viies sisse vakuraamatu *Riigimaadel kaotati pärisorjus Altmargi rahu – Mõlema rahva vabariik Brömsebro rahu – Saaremaa Rootsile
põhineva grammatika ja võttis kasutusele uue kirjaviisi, mis jäi püsima pooleteiseks sajandiks. *Nõiaprotsessid Luteri kirik juuris karmilt välja rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja kombeid. Kirikule oli antud hariduse, propaganda ja elanikkonna üle arve pidamise alal ametiasutuste ülesanded. Kõiki teisi usutunnistusi kiusati kurjalt taga. Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine olid rangelt kohustuslikud. Nõidumises süüdistati paljusid posijaid ja rahvaarste. Röövimine, vargused, pussitamised, mitmenaisepidamine, mõrvad ja vägistamised olid igapäevased asjad. 17. saj. Tõi olemasolevatele pahedele juurde kaks uut: tubakasuitsetamise ja viinajoomise. Kõikjal kerkis kõrtse. Karl XI valitsusaeg *Karl XI reformid 1680. a. Surus kuningas läbi otsuse reduktsiooni läbiviimiseks kogu riigis. Baltisaksa aadlikelt võeti riigile kõik
peamiseks eesmärgiks eestlaste rahvausundi ehk „ebausu“ väljajuurimine. Hävitati eestlaste ohverdamispaiku. Vahel tõi see kaasa ka vastuseisu – nt 1642. aastal toimus Pühajõe mäss, milles talupojad rebisid maha pühaks peetud Võhandu jõele ehitatud vesiveski. • Ebausuga võitlemiseks korraldati Rootsi ajal väga palju ka nõiaprotsesse. Selle käigus kiusati tavaliselt taga ka kohalikke aktiivseid inimesi – ravitsejaid, rahvaarste jt. Nõidade äratundmiseks rakendati „veeproovi“. Kui inimene vajus põhja, oli ta süütu, kui aga tõusis pinnale, oli ta süüdi ja mõisteti tuleriidal põletamisele. Viimane nõid mõisteti surma Eestis 1699. aastal. Kokku toimus Eestis 1520-1699 196 nõiaprotsessi, milles surma mõisteti 65. • Loe tekste „Pühajõe mäss“, „Oleariuse reisikiri“ ning „Liivimaa libahundid“ ja vasta: • 1. Mis toimus Pühajõel? Millised uskumused kajastuvad 1. loos? • 2
ohverdamine, mis esmapilgul ei tundu üldse peaasjalikult olevat toiming rõhuga ravimisel, võib ka Eesti oludes käsitleda (teema ajalukku tungides) kui eeskätt raviotstarbelist nähtust.) Tervenemises on osa olnud: · Loitsudel (sõna, aga ka mateeria, nt sool, viin, rasv, suhkur, püssirohi. Lisaks esemed, mida vaid kasutati, mitte ei söödetud sisse nt teravad esemed); · Ravijalt saadud keeldudel-käskudel, · Ravimitel (vt loitsud rästik lisaks oluline). Rahvaarste on liigitatud ravivõtete alusel: 1) ekstaasi abil ravijad (nt samaanid, kes raviseansi ajal viibivad transis); 2) verbalistid (sõnade ja loitsudega ravijad); 3) herbalistid (taimede ja sõnadega ravijad); 4) kätega ravijad ehk manuaalterapeudid (kupupanijad, soonetasujad, nihestuste ja luumurdude paigaldajad). Põhjamaades jagatakse tänapäevased rahvaravitsejad kahte suuremasse kategooriasse: