arutamiseks ja otsustamiseks. 3 Rahvaküsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik küsida rahva käest siduva iseloomuta arvamust, et saada informatsiooni meeleolude ja seisukohtade kohta. 21. kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv? Jah, rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele kohustuslik ja siduv. 22. Rahvaalgatuse sisu ja tüübid, näiteid Tavaliselt on rahvaalgatuseks vaja teatud arve kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganitele (RK), kes peab kas ise küsimusega tegelema hakkama või panema tõstatatud küsimuse rahvahääletusele. Esimene neist võib tagasilükkamise korral tuua kaasa seadusandliku kogu tagasiastumise ja erakorralised valimised. Teine ehk initsieeriv rahvaalgatus selliseid fataalseid arenguid ei põhjusta. Initsieerida võib nii uue seaduse kui mõne seaduse muutmise kui ka mõne
hakkamine (kohalik eripära mönel pool). Riigivõimu suhtumine usuvahetusse oli kahesugune, polnud ühtset arvamust. Ühelt poolt keskvõim alates 1830nendatest Peterburi võimud olid hakanud pöörama tähelepanu õigeusu seisukohale riigis. Vene õigeusu levitamine oli oluline teema sellest ajast peale. Asja teine pool oli see, et usuvahetus rahva seas tekkis spontanselt ja kuulujuttude alusel ning oli pmst tegu rahvaalgatuseks. Vene keskvõimu jaoks igasugune rahvaalgatus oli olemuslikult väga kahtlane algatus, mida tuli taunida kindlalt. Eriti, kui need toimusid suuremas mastaabis, seda hinnati ohtlikuks. 1848-1849 toimusid mitmel pool Euroopas revolutsioonid, mis tegi vene keskvõimu eriti ärevaks ja leiti, et tuleb toetada Balti aadlit, kellele usuvahetus oli äärmiselt vastumeelne. Mis oli aga juhtunud 45-48 oli see, et talupoegi oli umbes 66 000 eesti talupoega usku
Allkirjadega taotlus esitatakse parlamendile rahvahääletusele panemiseks. Nt Californias otsustab rahvas küsimusi rahvaalgatuse korras. Hääletus toimub samal ajal kui valimised. Seaduseelnõu vastuvõtmine või tagasilükkamine või selle referendumile panek on aga parlamendi otsustada. Tavaliselt on seadusega kehtestatud rahvaalgatuse korraldamise väga täpsed reeglid. Kõigepealt määratakse kindlaks, mitme hääleõigusliku kodaniku allkirja on rahvaalgatuseks vaja. (1992. a PS rakendamise seadus Eestis nõudis PS muutmiseks 10 tuhande hääleõigusliku kodaniku tahet) Vahel nõutakse et hääli tuleb koguda riigi mitmest piirkonnast, et välistada mingi piirkonna spetsiifilistele huvidele vastava seaduse laiendamist tervele riigile. Veel nõutakse, et referendumile pandav eelnõu peab vastama normitehnilistele nõuetele. Rahvaalgatuse algatusgrupilt nõutakse enne aktsioonide läbiviimist kautsjoni tasumist
Referendumi korraldamise otsustamine on tavaliselt kas parlamendi või riigipea pädevuses. Eestis sõltub referendumi määramine ainult ja üksnes Riigikogust. Algatus referendumi määramiseks võib tulla kõikidelt nendelt, kellel on parlamendis seadusandliku algatuse õigus. Vahel on referendumi algatamise õigus antud teatava suuruse valijate grupile. Seda nimetatakse petitsiooniliseks referendumi algatamiseks või rahvaalgatuseks. Petitsiooniline referendumi algatamise võimalus annab rahvale võimaluse realiseerida enda poliitilist huvi, kui parlament ei taha mingit küsimust lahendada, ei suuda seda teha või on selle suhtes ükskõikne. Petitsioonilise algatuse korral reguleeritakse harilikult seadusega väga täpselt algatuse protseduuri. Kehtestatakse: algatajate miinimumarv; tähtaeg, mille jooksul tuleb allkirjad koguda; kus kohas neid koguda tohib;
annaabi.ee 
