Pealegi oli vapsidel suurim populaarsus rahva hulgas, mistõttu olid nad kindlad, et saavutavad võimu rahvahääletuse teel, kasutamata ebaseaduslikke manöövreid. Niisiis ei olnud 1934. aasta pööre nende huvides. Seda et vapsid diktatuuri ei tahtnud näitab ka see, et nad tahtsid et rahvas hääletaks üksikisiku poolt, mis vähendaks erakondade mõju ja võimu. Vapsid tahtsid ka edaspidi rahvale kui kõrgemale riigivõimu kandjale osa võimu teostada rahvaalgatamise ning rahvahääletamise teel ning ka Riigikogu ja Riigivanema valimise kaudu. Tahtsid lõpetada erakondade rahva kulul elamise. Peale 1934. aasta pööret on olukord, aga sootuks vastupidine. Juhipositsioon läheb ühele grupile ning rahval puudub võmalus rääkida kaasa riigiasjades. Niisiis ei teostunud vapside ideoloogia ja seepärast ei saa väita, et 1934. aasta pööre oleks olnud vapsidele kasulik. Kuna eestil oli sellal kaks reaalset ohuallikat: Nõukogude Venemaa ja Saksamaa
1920. a. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Peatükk I. Üleüldised määrused. § 1. Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on rahva käes. Peatükk III. Rahvast. ... § 27. Riigivõimu kõrgemaks teostajaks Eestis on rahvas ise oma hääleõiguslikkuded kodanikkude näol. Hääleõiguslik on kodanik, kes on sanud kakskümmend aastat vanaks ja on olnud vahetpidamata vähemalt ühe aasta Eesti kodakondsuses. ... § 29. Rahvas teostab riigivõimu: 1) rahvahääletamise, 2) rahvaalgatamise ja 3) Riigikogu valimise teel. 1933. a. Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §§ 87 89 alusel Eesti rahvas otsustas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse sissejuhatav osa, §§ 29, 36, 39, 41, 42, 43, 44, 51, 53, 54, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 69, 70, 75, 76, 81, 82, 86 ja peatükk V pealkiri muuta ja panna maksma järgmises redaktsioonis: ... § 29
maist 1923 kuni 14. juunini 1926. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad 14 erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Tööerakonnast ja Töörahva Ühisest Väerindest. Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh Eesti Kultuurkapitali seadus, riigikorra kaitse seadus, vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seadus, Tartu Ülikooli seadus, riigivapi seadus, perekonnaseisu seadus, Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seadus ning kaitseväeteenistuse kohustuse seadus. Kuni 27. maini 1925 oli II Riigikogu esimees Jaan Tõnisson, alates 9. juunist 1925 August Rei Asuti otsima võimalusi, kuidas vähendada valimistel osalevate rühmituste arvu. Selleks 1926.a. uus valimisseadus (erakondade maks valimistel ja valimiskünnis, ainult need, kes said valimistel vähemalt 2% häältest. 15 Konsolideerumispüüded 1
maist 1923 kuni 14. juunini 1926. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad 14 erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Tööerakonnast ja Töörahva Ühisest Väerindest. Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh Eesti Kultuurkapitali seadus, riigikorra kaitse seadus, vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seadus, Tartu Ülikooli seadus, riigivapi seadus, perekonnaseisu seadus, Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seadus ning kaitseväeteenistuse kohustuse seadus. Kuni 27. maini 1925 oli II Riigikogu esimees Jaan Tõnisson, alates 9. juunist 1925 August Rei Asuti otsima võimalusi, kuidas vähendada valimistel osalevate rühmituste arvu. Selleks 1926.a. uus valimisseadus (erakondade maks valimistel ja valimiskünnis, ainult need, kes said valimistel vähemalt 2% häältest. 15 Konsolideerumispüüded –1
1) parlamendi (ja kohalike omavalitsuste esinduskogude, kui see riigiorganite süsteemis konstitueeritud), ka riigipea valimise kaudu, kui riigipea valitakse otse (üleriigiline tasand); 2)rahvahääletuse (referendumi) ning rahvaküsitluse kaudu (üleriigiline tasand); 3) omavalitsusüksuse elanike hääletuse ning elanike küsitluse kaudu (kohalik tasand) 35 4) põhiseaduse kehtestamise ja muutmise või seaduseelnõude nn rahvaalgatamise kaudu (üleriigiline tasand); 5) seaduste või teiste õigusaktide eelnõude arutelude kaudu, kui need pannakse rahvaarutelule (üleriigiline tasand) 6) omavalitsusüksuse esinduskogu õigusaktide algatusõiguse kaudu (kohalik tasand); 7) omavalitsusüksuse esindus- ning täitevorganite õigusaktide eelnõude arutelude kaudu, kui need pannakse kohalikule avalikule arutelule (kohalik tasand);