Aldrin (39). Poolteist tiiru ümber maa, seejärel suund Kuule. "See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!" ütles Armstrong. Maailmaaeg oli 02:56, Eestis oli kell 5:56. 18 minutit hiljem tuli välja ka Edwin Aldrin. Heisati Kuule tähelipp ning ka ÜRO lipp. Sinna pandi suur metallplaat pealkirjaga: «Siia astus 1969. aastal esimest korda planeedilt Maa inimene! Me tulime rahusooviga kogu inimkonnalt.» Kuult lahkuti 21. juunlil. 4 päeva hiljem maandusid kosmonaudid Vaikses ookeanis. 812 meremiili Hawaii saartest edelas. Kosmoses neist enam keegi ei lennanud. 1971. aastal Michael Collins - Smithsoni instituudi aeronautika- ja kosmonautikamuuseumi juhataja. Edwin Aldrin juhib kolme väikefirmat. Mõlemad on kirjutanud raamatu. Neil Armstrong naases koduriiki Ohiosse. Asus ametisse kohaliku ülikooli aeronautikaprofessorina
jagunemine, riigipiiride ,,nihutamine" (Ungari, Poola, NSVL), okupatsioon Ida-Euroopa riikides ja ka mõne väikeriigi iseseisvumine. Samuti vähenes II maailmasõja tagajärjel selliste riikide mõju maailmas nagu Prantsusmaa ja Inglismaa. Nimelt nõrgenesid nende riikide koloniaalimpeeriumid, mis mõne aja pärast võimaldas see iseseisvust riikidele nagu India ja Alzeeria, lisaks paljud Aafrika riigid. Seoses II maailmasõjale järgnenud rahusooviga maailmas loodi ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mille eesmärgiks pidi olema rahu kindlustamine maailmas. Lisaks loodi ka teisi organisatsioone nagu NATO, VLO ja Prantsusmaa ning Saksamaa vahel Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millest sai Euroopa Liidu eelkäija. Sõjad on alati mõjutanud tehnika ja teaduse ning seeläbi majanduse käekäiku ning II maailmasõda polnud erand sõja tagajärjena toimus teaduslik-tehniline pööre, mis viis
Pole Jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga moslem peab ütlema usutunnistust vähemalt ühe korra oma elu jooksul. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 2. Rituaalne palve, salat. Palvetada tuleb 5 korda päevas pöördudes samaaegsaelt näoga Kaaba pühamu (pilt 4) poole Mekas. Palve sisuks on Jumala ülistamine, Koraani retsiteerimine, õnnistussoovid prohvetile. Palve lõpeb rahusooviga: Rahu olgu teie üle! (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 3. Iga-aastane paastumine ramadani kuus, saum. Sellega mälestatakse Koraani ilmutamist inimkonnale. Terve kuu kõik täiskasvanud muslimid peavad hoiduma söögist, joogist ja seksuaalsuhetest päeva esimesest valguskiirest kuni päikeseloojanguni. Ramadani 27 öö, "väe öö" on kõige püham päev aastas. Paast lõpeb festivaliga, moslemite tähtsaima pidupäevaga. (http://voru.eelk
Pole Jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga moslem peab ütlema usutunnistust vähemalt ühe korra oma elu jooksul. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 2. Rituaalne palve, salat. Palvetada tuleb 5 korda päevas pöördudes samaaegsaelt näoga Kaaba pühamu (pilt 4) poole Mekas. Palve sisuks on Jumala ülistamine, Koraani retsiteerimine, õnnistussoovid prohvetile. Palve lõpeb rahusooviga: Rahu olgu teie üle! (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 3. Iga-aastane paastumine ramadani kuus, saum. Sellega mälestatakse Koraani ilmutamist inimkonnale. Terve kuu kõik täiskasvanud muslimid peavad hoiduma söögist, joogist ja seksuaalsuhetest päeva esimesest valguskiirest kuni päikeseloojanguni. Ramadani 27 öö, "väe öö" on kõige püham päev aastas. Paast lõpeb festivaliga, moslemite tähtsaima pidupäevaga. (http://voru.eelk
jalaga Kuu pinnal. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad. 18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin. Astronaudid heiskasid kohe Kuule tähelipu. Maakaaslasel tuul ei puhu, seepärast oli lipuriie kinnitatud L-tähe kujuliselt vardale. Heisati ka ÜRO lipp. Asfalti meenutavale Vaikuse mere pinnale pandi suur metallplaat pealkirjaga: «Siia astus 1969. aastal esimest korda planeedilt Maa inimene! Me tulime rahusooviga kogu inimkonnalt.» Sellele plaadile olid varakult oma allkirja andnud astronaudid ja president Nixon. Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal natuke üle kahe tunni. Nad korjasid kokku 22 kilogrammi pinnast, tegid kümneid fotosid ja jõudsid vastu võtta president Nixoni õnnitlused. Liikumine oli astronautidel üsna kohmakaks, kuid kõik läks hästi. Esimesena ronis moodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut ja lahkusid Kuult 21. juulil