· VENTILATSIOON (väline hingamine) · GAASIVAHETUS KOPSUDES · GAASIDE TRANSPORT VERES · GAASIVAHETUS KUDEDES 1 VENTILATSIOON · Sissehingamine Välimised roietevahelised lihased Sisemised kõhrevahelised lihased Diafragma e. vahelihas · Väljahingamine Seesmised roietevahelised lihased Kõhulihased Kopsude ventilatsioon VE = VT x f Rahuolek 6 - 10 l/min Kehaline töö 120 ja enam l/min · Hingamise sügavus · Hingamissagedus e. hingamismahust Rahuolek 10 -18 Sissehingamismaht · Lastel 20 -30 Väljahingamismaht · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50 · Rahuolek 500 600 ml · Kehaline töö (sõltub organismi O2 vajadusest max VC SURNUD RUUM ( 150 ml)
Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, Motoorne Sensoorne aktivatsioon Peaaju Seljaaju lõdvestus liikumiselundid meeleelundid Oht, stress, pinge tasakaal Närvisüsteem kontrollib kogu keha Parasümpaatiline ja sümpaatiline NS Silmapupillid laienevad Sülje eritus väheneb-
Kontrolltöö nr. 2 küsimused 1. Kopsude ventilatsiooniks nimetatakse. Millest sõltub?s Õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsu alveoolide vahel ehk minutimaht. Sõltub hingamise sügavusest e hingamismahust ja hingamissagedusest. 2. Hingamise sagedus. Rahuoleku näit, muutumise piirid Hingamistsüklite arv ühes minutis. Rahuolek 10 -18 · Lastel 20 -30 · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50 (sest kopsumaht on väike) 3. Kopsude eluline mahtuvus, selle osad Eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet (VC) koosneb: Hingamismaht Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht 4. Funktsionaalne jääkmahtuvus, tema tähtsus hingamisprotsessis
Auskultatoorne viis võib olla raskendatud, eriti imikueas kuna segavaks teguriks on tugevalt kostuvad südametoonid. Magaval lapsel on võimalik ka stetofonendoskoobi asetamine ninast mõne cm kaugusele ja kuulatletakse hingamissagedust ning loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel. Foto 3. Auskultoorne hingamissageduse mõõtmise meetod (Arula 2009). Hindamine Magaval lapsel protseduuri lihtsam läbi viia. Meetodite valik mitmekesisem. Lapse rahuolek tagatud. Ärkvel oleval lapsel protseduuri teostus keerulisem. Meetodite valik kitsam. Õigeima-sobilikuma aja valimine. Rahuoleku tagamine. Tähelepanu kõrvalejuhtimine. Korduv lugemine-protseduuri kordamine, tõeste tulemuste saamiseks. Hingamissageduse mõõtise lõpetamise järgselt vajadusel korrasta patsient ja rahusta. Informeeri ja dokumenteeri tulemus ning protseduuri teostamise tingimused (andmed, mis võisid mõjutada tulemust)
võrkkesta kohtadesse. Proliferatiivse retinopaatia puhul tuleb vahel võrkkesta ravida kogu ulatuses, mille puhul on ohuks, et hämaras nägemine võib halveneda püsivalt. (Vt joonis 4) Makulopaatia korral vähendadakse laserraviga terava nägemise piirkonna turset ja pidurdatakse sellega täpseks tööks vajaliku nägemise halvenemist. Joonis 4. Laserravi kogu silmapõhja ulatuses. Klaaskeha verejooksu raviks on rahuolek. Soovitav on olla istuvas asendis: sel juhul on koljusisene rõhk väiksem ning verejooks väheneb. Verejooksu puhul on võrkkesta raske uurida, sest veri ei paista läbi. Sel aja pole võivalik ka laseri abil veresoont sulgeda. Patsientidel, kellel esineb korduvaid verejookse klaaskehasse, klaaskeha hägusus ei kao iseenesest või reetina on irdunud, tehakse vitrektoomia (Vt joonis 5). See on 15
edastamiseks pika maa taha. Närviimpulssi ongi aktsioonipotentsiaali laine, mis liigub piki aksonit suure kiirusega. Tema laeng on positiivne. Levib kiirusega 100 m/s. Neurotransmitterid vabanevad aktsioonipotensiaali mjul närvilõomest ja muudavad teiste neuronite talitlust. Rahuolek potensiaalide vahe umbes 70 millivolti. · Mis on neuroni depolarisatsioon? Potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise- ja välispinna vahel on depolarisatsioon see aitab kaasa närviimpulsi tekkimisele. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM. · Kirjelda peaaju ja seljaaju. PEAAJU: Peaaju kaal 1.3-1.4 kg (u 2% kehamassist) vastsundinul 350-400g
poolel teravat valu. 73 SPORDIMEDITSIIN NB! KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI Kui ägeda vigastuse käigus ei ole tekkinud verejooksu või luumurdu, tuleb kohe alustada meetmetega, mille lühendiks 3K ehk külmkõrgelekompressioon, lisan- dub kindlasti rahuolek. Ägeda vigastuse 1. Külm. Külma mõjul valu leeveneb, ainevahetus- esmaabi põhi- protsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ning reeglid: turse alaneb. Vigastatud piirkonda tuleb ravida külm, külmaga 2448 tunni jooksul, soovitatav on külma
annaabi.ee 
