Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. iseloomusta rahvusvahelisi suhteid 1920.-30. aastail, miks olid nad just sellised (lk 10-11) Suhted teravnesid. Riigipiiride kehtestamisel ei arvestanud Antandi suurriigid teiste riikidega. Inimesed lootsid ära hoida sõja kordust. Mõned tülid suudeti Rahvasteliiduga ära lahendada, aga mitte siis, kui sekkusid suurriigid. Sakslasi vihastas Versailles´ rahulepind ja see, et inglased ja prantslased ei tunnustanud Saksamaad suurriigina. Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud piisavalt asumaid. Riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid, sest arvati, et naaberriigid on oma alad ebaõiglaselt saanud. Pärast majanduskriisi kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse ja 30. aastate lõpuks valitses peaaegu kõikides Euroopa riikides diktatuur. millised konfliktid ja miks esinesid 1930. aastail, nende tulemused (lk 16-18) 1929
aastat, kui liivi ordu alistus kui saare-lääne piiskop müüs ja harjuviru vasallide poola kuningale ja võib enda alad taanile. alustumisega rootsile ja võib pidada aastat 1582, kui pidada 1583, kui liivisõja sõlmiti Jan Zapalje asi lõpetuseks sõlmiti liivimaa ja rootsi vahel rahulepind nimega Pljussa rahuleping Lõpuks võib pidada 1629, Lõpuks võib pidada 1645 Pidevalt võim laienes ja kui lõppes poola-rootsi aastat. 1643 oli alanud varasem rootsiaeg lõppes vaheline sõda, mis lõppes sõjategevus taani ja rootsi 1629, kui kogu mandri eesti poola kaotusega ja Altmargi vahel, selle kaotas taani ning oli rootslaste käes. Ja muidu
1915 kaotati Poola. 1916 venelaste ebaõnnestunud pealetungid. Kaotati Leedu, osa Valgevenest ja Ukrainast. Üle miljoni hukkunu. 1917 vallutasid sakslased Riia, ohustasid pealinna Petrogradi. 1917 Veebruari revolutsioon, Nikolai II loobus troonist. Vene Ajutine Valitsus ei suutnud luua pööret rindel. 1917 okt said võimule vene enamlased. Rahuläbirääkimised. Rinde täielik lagunemine, 1918 alguses hõivasid sakslased uusi alasid- 1918 märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahulepind Brestis. Venemaa lõpetas sõja, loovutas Saksamaa vallutatud alad. 5. Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted. Peaotsustajad: Prantsusmaa, Inglismaa,USA. Soovisid saada (neilt vallutatud) alasid, sõjahüvitist. Rahutingimused: kaotajad maksavad reparatsioone. Territooriume kärbitit võitjate huvides, Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist. Piirati kaotajate sõjavägede suurust
R. Hess tegi 1987 vanglas 93-aastasena enesetapu. Nümbergi protsess kinnitas põhimõtte, et juriidilist vastutust riigi nimel või võimude käsul sooritatud kuritegude eest kannatab igaüks ise. Liitlaste Sõjaline Administratsioon pidi aitama kaasa demokraatlike erakondade ja organisatsioonide taastamisele ning uute, esialgu kohalike võimuorganite ning seejärel ka keskvõimuorganite valimiste korraldamisele. Valimiste tulemusel moodustatud valitsusega kavatsetigi sõlmida rahulepind. Sellist Liitlaste poolt alustatud poliitikat okupeeritud Saksamaa suhtes hakati nimetama "nelja D poliitikaks"- demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine. Saksamaa pidi maksma sõja võitnud suurriikidele reparatsioone. Maa jagati kaheks reparatsioonitsooniks. NSV Liit ja lääneliitlased pidid koguma reparatsioonimakseid igaüks oma okupatsioonitsoonis. Hitleri agressiooni tekitatud kahju korvamiseks ja Saksamaa sõjalis-
annaabi.ee 
