sotsiaaltöö seal, kus toimub inimese ja teda ümbritseva keskonna vaheline interaktsioon. Sotsiaaltöös on põhjapaneva tähtsusega inimõigused ja sotsiaalne õiglus. 2. Millega sotsiaaltoo tegeleb (sots.too definitsioonist tulenevalt)?Heaolu on elukestev soorituse seisund, mis hõlmab füüsilisi, kognitiivseid ja sotsiaalsed-emotsionaalseid funktsioone ning mille tulemuseks on inimese kultuurilises kogukonnas oluliseks peetav produktiivne tegevus, rahuldustpakkuvad sotsiaalsed suhted ning võime ületada mõõdukaid psühhosotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme. Heaolul on ka subjektiivne dimensioon rahuolu mõistes, mida seostatakse oma potentsiaali teostamisega. 3. Millele sotsiaaltoo toetub?sotsiaaltoo toetub kaitumis- ja sotsisslsete susteemide teooriatele,sekkub sotsiaaltoo seal,kus toimub inimeste ja neid umbritseva kekkonna vaheline interaktsioon. 4. Mis on sotsiaaltoo sisuks
võimalike negatiivsete tagajärgede peale. Inimestel on ka liialdatud kontrolli taju ja nad arvavad sageli, et on suutelised mõjutama juhuslikke protsesse. Viimasest kahest tuleneb näiteks osalemine hasartmängudes (täringu viskamine; loterii jne). Kas kõrgendatud enesehinnang ja positiivsed illusioonid on kahjulikud? Kuigi ollakse seisukohal, et reaalsusega kontaktis ja realistlik olemine on edu ja rahulolu aluseks võib positiivse illusiooni tulemuseks olla: · õnn ja rahulolu; · rahuldustpakkuvad suhted; 4 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid · loov ja tulemuslik töö. Kui enesehinnang ja positiivsed illusioonid on äärmuslikud, siis neil võivad olla negatiivsed tagajärjed. 5 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
stressi allikaks, liialt kõrge enesehinnang võib aga põhjustada enese ülehindamist riskide võtmisel. Nii võib välja kujuneda arusaam, et see mis on probleem teistele, ei saa seda olla minule. Adekvaatne enesehinnang võimaldab teha õigeid otsuseid, tunnetada teistepoolset aktsepteerimist ja mõista kaasinimeste tundeid. Seeläbi tekivad noortel eeldused, saavutamaks lähedased rahuldustpakkuvad suhted nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Emotsioonidega toimetulemise oskus väldib sisemiste pingete ja sellest tulenevate probleemide kuhjumist. Need on üheks stressi allikaks, mis vajavad kindlasti lahendamist, kusjuures mõnikord arvatakse, et see on võimalik uimastite abil. Inimestel, kes varjavad oma emotsioone või ei suuda neid juhtida, on suurem oht uimastite kuritarvitamisele. (Kull M., Saat.H., 2001) 28
kuritarvitamise osas riskifaktoriks. Madal enesehinnang võib kujuneda pideva rahulolematuse ja stressi allikaks, liialt kõrge enesehinnang võib aga põhjustada enese ülehindamist riskide võtmisel. Nii võib välja kujuneda arusaam, et see mis on probleem teistele, ei saa seda olla minule. Adekvaatne enesehinnang võimaldab teha õigeid otsuseid, tunnetada teistepoolset aktsepteerimist ja mõista kaasinimeste tundeid. Seeläbi tekivad noortel eeldused, saavutamaks lähedased rahuldustpakkuvad suhted nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Emotsioonidega toimetulemise oskus väldib sisemiste pingete ja sellest tulenevate probleemide kuhjumist. Need on üheks stressi allikaks, mis vajavad kindlasti lahendamist, kusjuures mõnikord arvatakse, et see on võimalik uimastite abil. Inimestel, kes varjavad oma emotsioone või ei suuda neid juhtida, on suurem oht uimastite kuritarvitamisele. (Kull M., Saat.H., 2001)
annaabi.ee 
