heaolutunde. 2. Vajaduses on esiplaanil kahjutundmine minge hüve või väärtuse puudumises. 3. Vajadus on möödapääsmatu, vältimatu tarve midagi saavutada. 4. Vajadus on emotsionaalne seisund. Vajadusega seotud emotsiooni võivad varieeruda suures ulatuses kannatusest ja kärsitusest huvitatuse ning innustuseni, siia kuuluvad ka iha, igatsuse ja eelnaudingu tundmine. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha, rahuldamatut kuulsusjamu, isiklikust vastutust vabastavat sõötuvust teistest inimestest, ebaadekvaatselt kõrgelt turvatunde tavidust jt. Hoiak Hoiak on vajaduse alusel formeerunud püsiv valmisolek mingiks positiivseks või negatiivseks reageeringuks või hinnanguks. Hoiakulise regulatsiooni tõttu vabaneme vajadusest uute olukordade või asjade inimestega kokku puutudes neid hindama asuda ja põhjalikult järele mütelda, kuidas oleks ostarbekas antud juhul käituda. Sellega tagavad
tööjõu ja eluviisi kaudu, massimeedia poolt looud pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: 10. Rousseau vastandab tugevasti teatavale filosoofilisele eeldusele inimese kohta (mida viljeles näiteks Hobbes). Mis oli see eeldus ja milline oli Rousseau kriitika sellele? inimese soovid on loomulikult piiramatud: vajadusi ja luksusejanu ei saa loomulikus olukorras lahutada. Ahnus on progressi mootor. Seega ühiskond ja riik peab tulema ellu selleks et inimese rahuldamatut iha valitseda ja suunata. Muidu kehtib loomulik olukord, kus inimese elu on kole, jõhker ja lühike - bellum omnium contra omnes.) Rousseau arvab täiesti vastupidi, et ühiskond toodab iha ja soove, eriti läbi ebaõrdse omandi (kinnisvara) - seega siis tema võrdsuse nõue. Inimkooslus ja eriti võrdlus teistega tekitab võistlussoovi. Sotsiaalne nõue omada ja nautida. Amour de soi asendatakse amour-propre'ga ehk olla hinnatud teiste poolt.
andekaid lapsi. Sel juhul ei mõjuta valikut õpetajate eelarvamused, vaid ainult testi tulemused. Ka tööl edutamine on objektiivsem, kui see ei sõltu üksnes tööandja arvamustest. Muidugi aitab test inimesel saada ettekujutust oma võimetest ja valida sobiv eriala. 3.MOTIVATSIOON 3.1 Motivatsiooniteooriad Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunneb rahuldamatut vajadust, hakkab ta otsima võimalusi seda rahuldada, kaalub eri teid ning valib neist selle, mis peaks kindlasti viima soovitud tulemuseni. Nüüd on inimene motiveeritud ja hakkab sihikindlalt tegutsema. Kui ta saavutab eesmärgi, s.t rahuldab oma vajaduse, siis võib temalt järgmistel kordadel eeldada samalaadset käitumist, vastupidisel juhul aga hindab inimene olukorda uuesti, et leida tõhusam toimimisviis. Võib rääkida kolme liiki vajadustest: füsioloogilised vajadused
loomulikult piiramatud: vajadusi ja luksusejanu ei saa loomulikus olukorras lahutada. Ahnus on progressi mootor. (Hobbes: ,,õnn ei ole rahuldatud meel, sest ei ole finis ultimus, summun bonum, nagu räägiti vanades raamatutes. Inimene ei saa elada, kui tema soovid on lõpu leidnud, samamoodi nagu tema tundmused või ettekujutus ei saa lõppeda. Õnn on soovimise protsess, ühelt objektilt teisele..." (Hobbes ,,Leviatan" 1651) Seega ühiskond ja riik peab tulema ellu selleks et inimese rahuldamatut iha valitseda ja suunata. Muidu kehtib loomulik olukord, kus inimese elu on kole, jõhker ja lühike - bellum omnium contra omnes.) Rousseau arvab täiesti vastupidi, et ühiskond toodab iha ja soove, eriti läbi ebaõrdse omandi (kinnisvara) - seega siis tema võrdsuse nõue. Inimkooslus ja eriti võrdlus teistega tekitab võistlussoovi. Sotsiaalne nõue omada ja nautida. Amour de soi asendatakse amour-propre'ga ehk olla hinnatud teiste poolt. 6
annaabi.ee 
