Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses olevale asustamata saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. President Kennedy 1960 presidendivalimised Kennedy poolt 49,7% ja Richard Nixoni poolt 49,5% Varasematest noorim president (43) Ametiaeg 20. jaanuar 1961 – 22. november 1963 Tähtsus Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) (Organisatsioon, mis koondab siiani endas vabatahtlikke, keda saadetakse riikidesse, kus vajatakse abi) Andis NASA-le ülesande Kuule lennuks (Projekt Apollo) Kehtestas Kuubale 1962. aastal blokaadi, hoiti ära tuumasõda 1963 sõlmisid USA, NSV Liit ja Suurbritannia tuumakatsetuste keelustamise lepingu (Kennedy välispoliitika suurima võit) Panustas tsiviilõiguste arengusse (Riiklikul tasandil rassilise diskrimineerimise lõpetamine USAs,
ameerikalsed esimese satelliidi, Explorer 1, kosmosesse, mis avastas Maa magnetvälja. NASA asutamine (1958) Uued osariigid (1959) Alaska ja Hawaii John F. Kennedy (1961-1963) Uued rajajooned (New Frontier) Ameeriklased peavad taas, nii nagu vanasti plaanvankritel lääne sõites, asuma teele, et hõlvata senitundmatuid alasid-rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-, nihutades niimoodi enda ja kogu inimkonna rajajooni. Rahukorpuse loomine (1961) Rahukorpus on Ameerika Ühendriikide valitsuse juurde kuuluv organisatsioon, mis suunab keskastme spetsialiste vabatahtlikena appi riikidesse, kus kohalik tööjõud pole piisav mõningaid vajadusi rahuldama. Lisaks tööjõuga abistamisele püüab Rahukorpus parandada teineteise mõistmist Ameerika ja riigi vahel, kus vabatahtlikud teenivad. Neid kaht eesmärki - abi andmine ja teineteisemõistmine - pidas president John F. Kennedy ühtviisi tähtsaks, kui ta 1961. aastal
John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuclear Test Ban Treaty ) Oli kommunismi vastu Panustas tsiviilõigusteste arengusse(kaasaarvatud mustanahaliste õigustesse) kuigi tema elu jooksul ei allkirjastatud ühtegi õiguslepet. Tema panus külma sõja arengusse
valimised John Kennedy olles 43-aastane ja seejuures Theodore Roosevelti kõrval nooruselt teine USA president. 2 Kennedy USA presidendina Oma ametisseastumiskõnes 20. jaanuaril 1961. aastal ütles Kennedy: ,,Ärge küsige, mida riik saab teha teie heaks. Pigem küsige, mida teie saate teha riigi heaks." Kennedy soovis samuti, et noored inimesed aitaksid vähearenenud riike. Ta kuulutas välja Rahukorpuse asutamise: plaan, mille aluselt kavatseti saata 10 000 noort Aafrikasse, Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse. Kennedy väitis, et see praktiline, mittekallis, inimeselt- inimesele programm suurendaks eneseaitamise usaldust ja head tahet vähearenenud riikides. Esimeses kõnes USA presidendina tegi Kennedy selgeks, et ta kavatseb jätkata Eisenhoweri poliitikaga, mis toetas Lõuna-Vietnami valitsust. Ta väitis, et kui Lõuna-
Näiteks alandati makse erasektoris. Need meetmed töötasid ja esimese ametiaasta lõpuks oli majanduslangus hääbumas. Omamata selget enamust senatis, oli Kennedy´l raske oma seaduseelnõusid läbi suruda. Ta suutis tõsta miinimumpalka, kuid tervishoiuprogramm vanuritele hääletatti maha. Tema eesmärgid drastiliselt alandada makse ja laiendada kodanikuõigusi võeti küll vastu, kuid lahjendatud kujul. Kennedy pani ka aluse kosmoseprogrammile ja asutas Rahukorpuse, mis saadab ameeriklasi abistama arengumaid. Kodanikuõigused kodanikuõiguste liikumine jõudis haripunkti 1963. ja 1965 aasta vahel. 1963. aastal sai liikumise sümboolseks keskuseks Birmingham Alabama osariigis, kus otsustatti korraldada korduvaid massimeeleavaldusi segregatsiooniseaduste vastu. Protestikampaania pöördepunktiks sai maikuu, kui politsei meeleavaldajate vastu jõhkrat vägivalda kasutas. Ehkki see sündmus oli juba
Samuti solvas koloneli, et pärast edukat reisi Kuule ei antud talle kindrali auastet. 70-ndate aastate algul reklaamis Aldrin mõni aeg televisioonis Volkswageni autosid, oli rahvusliku kosmoseühingu esimees. Praegu juhib ta Los Angeleses kolme väikefirmat. Sarnaselt Collinsiga on ka Aldrin tagasihoidlik ega armasta eriti avalikkust. Erinevalt kaaslastest, pole Neil Armstrong oma mälestusi kirja pannud. President Nixon määras ta varsti pärast lendu Rahukorpuse konsultatiivkomitee esimeheks. Mõne aja pärast naasis Armstrong aga koduosariiki Ohiosse ja asus ametisse kohaliku ülikooli aeronautikaprofessorina. Praegu farmis elav Armstrong teeb ka väikestviisi äri, tal on kaks last. Kirjadele paneb ta tagasihoidliku allkirja: professor Armstrong. Viimati said kolm astronauti avalikkuse ees kokku 1999. aasta juulis, kui neid võõrustas Valges Majas toonane president Bill Clinton. Apollo 12
annaabi.ee 
