demokratiseeriti linnaomavalitsuse korraldus. 1918: Saksa okupatsioonivõimud asendavad maaomavalitsused Kreis-Amt'idega, linna ja vallaomavalitsusi kasutatakse üksnes rahvalt maksude ja toidumoona võtmise ning okupatsioonivõimude käskude edastamise eesmärgil. 1918-20. a Vabadussõda: KOV-d ilmutavad suurt algatusvõimet 1919: lõpetatakse vallakohtute tegevus senisel kujul, nende ülesanded pannaks osalt rahukohtunikele ja rahukogudele. 1920. a: EV PS (7. ptk: "Omavalitsusest). "Omavalitsuste kaudu teostab valitsemist kohapeal riigivõim, kuivõrd seaduses ei ole selleks loodud eriasutusi." Siit tulenevalt: 1) KOV on kohalik valitsemine 2) pole vahet KOV-i ja riigi valitsemise ülesannete vahel 3) KOV on seega kohalik valitsus ehk teostab valitsemise ülesandeid mitte üksikute eriseaduste alusel, vaid seetõttu, et ta on see asutus, kelle võimkonda endastmõistetavalt kuuluvad kohapealse valitsemise ülesanded.
peasõjakohtule, peamerekohtule). Kui teised kohtud oma enamuses juba 1918.a. lõpul tööle rakendusid, siis Riigikohus asus tegevusse alles 1920.a. algul. Enne seda oli Eesti kõrgemaks kohtuorganiks Tallinna Ringkonnakohus (hilisem Kohtupalat). Täiesti uudne oli administratiivmenetluse sisse toomine kohtukorraldusse. Ajutise Valitsuse poolt 12. veebruaril 1919.a. kehtestatud "Administratiivkohtu kord" nägi ette, et kohtulik võim administratiivasjades kuulub rahukohtutele, rahukogudele ja Riigikohtule. Algul asusid kõik kohtud linnades, kuna seoses sõjaolukorraga valitses maal rahutus ja kindlusetus, samuti oli suur puudus õigustloovate aktide tekstidest, juriidilisest kirjandusest ning kohtutöötajaist. Raskusi oli ka kohtute tööruumidega. Üheks suurimaks probleemiks kohtute tööle rakendamisel oli kohtukoosseisude komplekteerimine. Tsaariaegsed kohtunikud ja ametnikud olid lahkunud koos Vene kohtutega. Eestlastest vilunud kohtunikke oli väga vähe
peasõjakohtule, peamerekohtule). Kui teised kohtud oma enamuses juba 1918.a. lõpul tööle rakendusid, siis Riigikohus asus tegevusse alles 1920.a. algul. Enne seda oli Eesti kõrgemaks kohtuorganiks Tallinna Ringkonnakohus (hilisem Kohtupalat). Täiesti uudne oli administratiivmenetluse sisse toomine kohtukorraldusse. Ajutise Valitsuse poolt 12. veebruaril 1919.a. kehtestatud "Administratiivkohtu kord" nägi ette, et kohtulik võim administratiivasjades kuulub rahukohtutele, rahukogudele ja Riigikohtule. Algul asusid kõik kohtud linnades, kuna seoses sõjaolukorraga valitses maal rahutus ja kindlusetus, samuti oli suur puudus õigustloovate aktide tekstidest, juriidilisest kirjandusest ning kohtutöötajaist. Raskusi oli ka kohtute tööruumidega. Üheks suurimaks probleemiks kohtute tööle rakendamisel oli kohtukoosseisude komplekteerimine. Tsaariaegsed kohtunikud ja ametnikud olid lahkunud koos Vene kohtutega. Eestlastest vilunud kohtunikke oli väga vähe
rahvalt maksude ja toidumoona võtmise ning okupatsioonivõimude käskude edastamise eesmärgil. · 1918-20. a Vabadussõda: KOV-d ilmutavad suurt algatusvõimet, kutsudes ellu rahvuslikke väeosi, viies läbi mobilisatsiooni, hoolitsedes sõjaväe varustamise ja rahva toitlustamise eest, korraldades küüte ning vedusid jne. · 1919: lõpetatakse vallakohtute tegevus senisel kujul, nende ülesanded pannaks osalt rahukohtunikele ja rahukogudele. 2. Põhiseaduslik alus 1920. a: EV PS (7. ptk: "Omavalitsusest). § 75: "Omavalitsuste kaudu teostab valitsemist kohapeal riigivõim, kuivõrd seaduses ei ole selleks loodud eriasutusi." Siit tulenevalt: 1) KOV on kohalik valitsemine 2) pole põhimõttelist vahet KOV-i ja riigi valitsemise ülesannete vahel 3) KOV teostab valitsemise ülesandeid mitte üksikute eriseaduste alusel, vaid seetõttu, et ta on kohalik valitsus see