"Lootus". August Weizenberg haigestus külmetuse tagajärjel kopsupõletikku. Haigus kulges nii raskelt, et juba mõne päeva pärast saabus surm. August Ludwig Weizenberg suri 22. novembril 1921. aastal 84-aastaselt. 25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasaatmine Kadrioru lossist. 26. novembri hommikuse rongiga jõudis kujuri põrm Tartusse. Jaamasti mindi Vanemuisesse, kus peeti matusetalitus. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule. Tema haua peale pandi tema enda loodud "Rahuingel". Hauakivile on ka graveeritud sõnad: "Mis elu minule mitte ei andnud, seda andis surm ja kustutas mu janu". Suuremad teosed "Koit"- marmor, 1890. "Hämarik"- marmor, 1890. "Vanemuine"- marmor, 1886. "Linda"- marmor, 1880. Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. "Autoportree"- marmor, 1880. "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. "Kristus"- kips, 1878-1880. "Barabas"- kips, 1878-1880. Kokkuvõte
Suure rahvahulga osavõtul liikus matuserong läbi kesklinna Maarja surnuaia poole. Aasta enne surma soovis August et teda maetakse mulda, kivi oleks lihtne, kuhu nime alla oleks raiutud sõnad ,,Mis ilm ei andnud, andis surm, ning kustutas mu janu", matmine pidi toimuma nii lihtsalt, kui võimalik. See soov täitus osaliselt matused kujunesid suurejooneliseks ja rahvarohkeks, hauasammaski oli suursugune, selleks sai tema enda loodud ,,Rahuingel". Tumeda poleeritud graniitpostamendi esiküljel on kunstniku nime ja sünni ning surmadaatumi kohta tekst ,,Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões kummardama", allpool aga kujuri soovitud sõnad. 9 Kasutatud kirjandus · Heini Paas ,,August Weizenberg 1837 1921" · http://et.wikipedia.org/wiki/August_Weizenberg · http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/82250e3bd06cbbee422568d2003
"Lootus". August Weizenberg haigestus külmetuse tagajärjel kopsupõletikku. Haigus kulges nii raskelt, et juba mõne päeva pärast saabus surm. August Ludwig Weizenberg suri 22. novembril 1921. aastal 84-aastaselt. 25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasaatmine Kadrioru lossist. 26. novembri hommikuse rongiga jõudis kujuri põrm Tartusse. Jaamasti mindi Vanemuisesse, kus peeti matusetalitus. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule. Tema haua peale pandi tema enda loodud "Rahuingel". Hauakivile on ka graveeritud sõnad: "Mis elu minule mitte ei andnud, seda andis surm ja kustutas mu janu". Suuremad teosed: "Koit"- marmor, 1890. "Hämarik"- marmor, 1890. "Vanemuine"- marmor, 1886. "Linda"- marmor, 1880. Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. "Autoportree"- marmor, 1880. "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. "Kristus"- kips, 1878-1880. "Barabas"- kips, 1878-1880. Amandus Adamson 1855-1929 Amandus Heinrich Adamson sündis 12
Siit viis kaks ust edasi. Ühe tagant kostis vali jutukõmin ja naer. Teine uks oli pooleldi avatud ja selles toas paistis suur musta vahariidega kaetud laud, millel põles valge kupliga lamp. Suuremaid ja vähemaid poisse surus laua ümber. Keegi tõmbas ukse täiesti lahti ja vahtis Indrekut, aga see teda tähele ei pannud, sest tema silmad kiindusid õieli kaelaga ja lahutatud tiibadega luike, mis rippus lae all, nagu hõljuks ta lennul. ,,Just kui rahuingel," mõtles Indrek luike nähes. Aga sellesse mõttesse süveneda polnud tal võimalik, sest sama poiss, kes oli talle ukse avanud, jäi kuidagi külgepidi tema ette seisma ja küsis vabandaval, peaaegu nagu süüdlasel toonil: ,,Paluksin teie nime." Kui Indrek oli vastanud, palus poiss teda istuda ja tõttas ise läbi koja kuhugi üles, nagu tõendasid trepilt kostvad sammud. Indrek katsus oma mõtteid koguda, kuid need olid nii laiali, et võimata oli neist ainustki tabada
annaabi.ee 
