Montessori kohaselt on terve ja arenenud laps töökas, vaikust armastav, füüsiliselt vastupidav, uudishimulik, tähelepanelik ja peenetundeline. Lärmakas, ükskõikne, tõuklev jne on loomulikust arenguteest kõrvale kaldunud laps. Täiskasvanu ülesanne ongi kohandada kasvukeskkond selliselt, et laps saaks muutuda tasakaalukaks inimeseks ja tunda rõõmu oma tegevusest ja selle tulemist. Õiges keskkonnas kaovad kapriissus, lärmakus ja tarbetu rahmeldamine 2,5 3 aastastel lastel iseenesest. Kõrvalekalded loomulikust arengust. Esineb Montessori järgi kolme tüüpi: 1. nn. ulakad lapsed kes on tahtejõulised ja tugevad, reageerivad ägedalt, kui ei saa oma energiat rakendada. Võivad seetõttu muutuda kadedaks ja agressiivseks, lõhkuda teiste mänge ja märatseda, on julmad loomade ja eakaaslaste vastu. 2. nn. head lapsed on kuulekad, oma ,,mina" mitte väljendavad, loobuvad kiirest,
autoriteetide tingimusteta tunnustamisega, tihti pole nende vaimsete võimete ja sotsiaalsete oskuste areng tasakaalus. Tihti võib andekuse segamini ajada ka tähelepanuhäire või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarnased on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, tujumuutused, rahmeldamine jms. nähud on sarnased pärsitud pidurdusprotsessidega impulsiivsete lastega. Aspergeriga sarnased jooned võivad avalduda sobimatu koolikeskkonna või sotsiaalse kohanematuse tõttu (Sepp 2010). 4 KASUTATUD KIRJANDUS Häidkind, P. (2009). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Häidkind, P., Kuusik,Ü
· Üldiselt: Võgotski, Bronfenbrenner jt .... · Võimaldab eristada alasooritajad Süsteemne lähenemine · Lähikeskkonnad · Suhtlemine · Kuulud-nähtu interpreteerimine vastavalt enda arengu tasemele · Isiksuse-keskkonna sobivus Keerukad kattumised · ADHD-raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, kiired tujumuutused, rahmeldamine · Autistlikud jooned - väga kitsas erihuvi, raskused sotsiaalses lävimises, motoorne kohmakus Võimalikud probleemide valdkonnad. · Intensiivne tundlikkus ja empaatia (ärevus) · Tüdimus · Stress ja ärevus (ei suuda vastata teiste ootustele) · Perfektsionism · Erinev-olemise taju · Alasooritus Abistamine · Individualiseerimise võtted kolme põhiliiki: · Homogeensete klasside, rühmade, koolide moodustamine õpilaste mingi ühise
treenida. Liigutus, mis on aastatega täiskasvanule omaseks saanud, saab lapsele selgeks siis, kui seda talle aeglaselt ette näidatakse. *Täiskasvanu ülesanne on kujundada kasvukeskkond selliseks, et laps saaks sotsiaalses mõttes kõige tundlikumas eas, see on 2,5-3 aasta vanuses(kindlasti aga enne 4. eluaastat) muutuda tasakaalukaks, oma tegevusest rõõmu tundvaks inimeseks. Selles eas kaovad soovimatud iseloomujooned(kapriissus, lärmakus, tarbetu rahmeldamine) õiges kasvukeskkonnas iseseisvalt. Hiljemtuleb neist lahtisaamiseks kulutada palju aega ja vaeva. *Kõrvalekalded loomulikust arengust. Ulakad lapsed; "head lapsed"; säravad, võimekad lapsed; *Iseloomujooned, mida taunime täiskasvanud, saavad alguse varases lapseeas. *Psüühiline põgenemine fantaasiamaailma, mistõttu lapsel kaob side reaalse eluga. Täiskasvanu, kes lapsega vähese tegutsemise pärast süütunnet põeb, võib hõlpsasti lapsele tema mängu
Sageli tuleb halva mäluga haige puhul kasutada ravimeid, mida saab manustada päevas 1 kord ja seda saab teha meditsiiniõe koduvisiidi ajal. Liigselt ravimeid tarbiva ja eelarvamusega ravimitesse suhtuva vanuri ravimita võtmine eeldab võimalikult head jälgimist. Tingimata mittevajalikud ravimid tuleb ära jätta, vältimaks ebasoovitavaid kõrvalmõjusid. Meeleoluhäired Maania korral on anamneesi kõrval viitavaiks märkideks suur jutukus, rahmeldamine, ülendatud meeleolu ja vähenenud unetarve. Liitium, karbamatsepiin ja neuroleptikumid annavad häid ravitulemusi. Ahistusnähud Ahistusnähud on selline seisund, mida iseloomustavad ohu ja hirmu tunne, mure tuleviku pärast, samuti südame pekslemine, higistamine ja suu kuivus. Umbes 5% vanuritest esineb ahistussümptomeid. Tuleb mainida, et paanikanähud ilmnevad varem, kui ahistus, nimelt juba enne 40 eluaastat. Diagnostika
annaabi.ee 
