temperatuurist ning tuule kiirusest Transpiratsioon – auramine taimedelt Umbes 10% atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel Efektiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumisest ja taime liigist Sademed Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett; ka hall, härmatis, kaste, udu Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi, enamik vihmana Sademete hulk sõltub: kaugus ookeanidest ja meredest, pinnamood (mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist – rohkesti sajab mägistel rannikualadel), auramine (maailmamere pinnalt aurab rohkem kui maismaalt) Jõgede äravool Sõltub sademete ja auramise vahekorrast
et igas tule- kus on minekut et igas surmas sama palju sünde kui meres vett ja taevas saladust et noores elus sama vähe sunde kui elus mõtet kivis armastust ta loobus siis kui kõik jäi tema kanda sest mul ei ole 10 mida anda-võtta ja kus ei ole sinna ei saa anda ja kes ei sõdi see ei lähe sõtta hää küll ma lähen olen nagu udu ja laskun vihma- lume-rahena ei tule armas- tusest iial puudu sest kes on üks on üks ka kahena 11 Kokkuvõte Juhan Viidingu valikkogu (kirjastus Tuum) koostaja Hasso Krull kõneleb raamatust ja Juhan Viidingu tähendusest. Oma nägemust Üdi ja Viidingu luulest ei kätkenud ma seega valikusse, vaid raamatu järelsõnasse. Olen arvamisel, et Jüri Üdi tulek põhjustas seitsmekümnendatel aastatel eesti luulekeeles omamoodi revolutsiooni. See oli nagu teine luuleuuendus,
EKSAMITEEMAD JA VASTUSED 2017 Üldine hüdroloogia 1. Hüdroloogia jagunemine 1) Ookeani- ja mereteadus (okeanoloogia) 2) Sisevete (mandrivete) hüdroloogia Jõehüdroloogia Järveteadus (limnoloogia) Sooteadus Liustikuteadus Hüdrometeoroloogia Geohüdroloogia Hüdrogeoloogia Krüoloogia Geokrüoloogia 2. Sademed, sajuintensiivsus, aurumine, interseptsioon, äravool jt mõisted. Sademed pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel, et vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu. Sajuintensiivsus sademehulk ajaühikus (mm/min v mm/h), saju tugevus. Aurumine protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse) pääseb. Aurumise intensiivsus oleneb õhusoojusest- ja niiskusest. Interseptsioon -
ning tuule kiirusest Transpiratsioon vee aurumine taimede kaudu · Umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel. · Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumine ja taime liik. Sademed · Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus. · Sademeiks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett. · Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi. Enamik sellest langeb vihmana. · Kaste õhuniiskusest tekkinud pilvepiisad, mis langevad maale. MÕJUTAVAD PÕHJUSED · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel) · Auramine maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt Jõgede äravool · Sõltub sademete ja auramise vahekorrast
Jahtumist kõrgemates kihtides põhjustab õhurõhu vähenemine. Merepinnale avaldab selle kohal oleva õhusamba mass rõhku keskmiselt 1 kg/cm². Kõrgemal on õhusammas madalam ja rõhk väiksem. Seetõttu on kõrgete atmosfäärikihtide õhu tihedus väiksem ning õhk külmem. Sademed: vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus Sademeiks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett. Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi. Enamik sellest langeb vihmana. Kuidas vihmapiisad tekivad? Taevas liikuvad pilved sisaldavad veeauru ja veepiisakesi, mis on maha sadamiseks liiga väikesed, aga piisavalt suured silmaga nähtavate pilvede tekitamiseks. Taevas vesi pidevalt aurub ja kondenseerub. Kui jälgida, mis pilvedega juhtub, võib näha, et osa neist kaob (aurustub)
peamiselt maapind (üle 50% taimede puhul on nemad määrajateks). Taimelehtede temperatuur sõltub olukorrast kui nad on hästi veega varustatud ja päike ei paista otse peale on taime temperatuur sama mis õhul. Kui esineb veepuudust, tõuseb taime temperatuur keskkonna omast kõrgemale. 25) Üldine veeringe looduses Veeaur on atmosfääri kõige ebapüsivam koostisosa. Ta võib tiheneda õhus piiskadeks või jääkristallideks ja langeda maapinnale sademetena vihmana, rahena, lumena jne. Maapinnalt ta aurab uuesti. Õhu niiskuse karakteristikud - Õhus oleva veeauru rõhk e mm Hg või mb. Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle veeauru osarõhk õhu kui gaaside mehhaanilise segu kogurõhus - Absoluutne niiskus a on 1 kuupmeetri õhus oleva veeauru hulk grammides. Seega sisuliselt näitab absoluutne niiskus õhus sisalduva veeauru tihedust g/m3.
annaabi.ee 
