Nende muusika läheb küll raskema muusika alla, aga nende laulude sõnad on rahavamuusikasugemetega, värsijupikesed, sajatused. Mehed on laval karmid, kes pole neid kuulanud, ei oska aimatagi, mis nende muusika sisu tegelikult on. Rahvamuusikas tulevad uued tänapäevasemad teemad, muutub küll see algne ehtne rahvamuusika vorm, aga idee kui selline ja sõnum jääb samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle. Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae, ska ja popiga. Nad teevad rahvamuusikat inimestele tänapäevasemaks, nauditavamaks, kasutades selleks kavalaid nippe, vahel enda esitustes ka räppareid. Enda plaati tutvustades on nad ka öelnud: ,,Plaat neile, kes vihkavad higilõhna ja sõnnikuhaisu, kes saavad õietolmust allergia, kes ei seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad linnast väljas, kes vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!"
Nende muusika läheb küll hard- muusika alla, aga nende laulude sõnad, värsijupid ja sajatused on rahavamuusika sugemetega. Mehed on laval võimsad ja vägevad, kes pole neid näinud-kuulnud, ei oska aimatagi, milliste meeste ja missuguse muusikaga tegu on. Nüüdisaegses rahvamuusikas tulevad tänapäevasemad teemad, muutub küll algne rahvamuusika vorm, aga idee ja sõnum jäävad samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle. Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae, ska ja popiga. Plaaditutvustuses on nad öelnud: ,,Plaat neile, kes vihkavad higilõhna ja sõnnikuhaisu, kes saavad õietolmust allergia, kes ei seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad linnast väljas, kes vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!" Viljandi Folk, Eesti suve üks nauditavamaid vabaõhuüritusi, on koht, kus pärimusmuusikud kokku saavad
Petersoni on mõjutanud nii antiikkirjandus, täpsemalt Pindarose oodid, Vergiliuse pastoraalid ja Anakreon, kuid samas on teda oluliselt mõjutanud ka eelromantikud Klopstock, Herder ja Franzen. Peterson nimetas ennast ,,maarahava laulikuks", ning ta eesmärk oli algupärase eesti kirjanudse loomine. Ta armastas oma kodumaad, kodu ning rahavast ning see lõi palju välja ka tema loomingus, ka kasutas ta oma loomingus eesti rahavaluulet. Kuna Kristjan suri juba 1822, aastal, ehk siis 21 aastat pärast sündi, oli tema luulepärand väike ning koosnes suuremast osast ootidest ja pastoraalidest. Kuid seda enam on väärtuslik see, mis ta oma lühikese eluea jooksul Eesti rahvale suutis pärandada. Tema tesosed avaldati alles 20ndal sajandil, kui Gustav Suits asetas Petersoni loomingu temale väärilisele kohale, enne seda kahjuks tema loomingut vääriliselt ei hinnatud. Tema oodides oli
-- Johan Voldemar Jansen: Vaated:Eesti peaks kokku hoidma kokku sakslastega ja venelastega tegemist pole vaja teha. Tähtsus:Andis välja ajalehe Perno postimees, korraldas esimese üld laulupeo, mängu ja lauluseltsi Vamemuine esimees. Jakob Hurt : Vaated: Eesti peab olema iseseisev riik ja ei tohiks ühte hoida sakslaste ega venelastega. Tähtsus: Eesti Kirjameeste Seltsi juht, tahtis rajada Aleksandrikooli, ta hakkas rahavaluulet koguma. Carl Robert Jakobson: Vaated: Eesti peaks kokkuhoidma venelastega. Tähtsus: Andis välja ajalehe Sakala, Eesti Krijameeste Seltsi president. -- Esimene laulupidu, Aleksandrikooli rajamine, esime Eest näidend mille tegi Lydia Koidula. Eesti rahvas hakkas tundma ennast ühtse rahvana. -- 1881 algasid poliitilised ümbrekorraldused mille eesmärkiks oli muuta siinsed provintsid Vene riigi osade sarnaseks.
annaabi.ee 
