Oluliseks tööks sai ka elanikkonna nimekirjade koostamine, et teha selgeks, kellel ja kus on õigus raha vahetada. Nimekirjade koostamisel võeti aluseks valimisnimekirjad, kuhu lisati need, kes polnud veel valimisealised ning esialgsed täpsustused tehti ära majavalitsuste ja külanõukogude abiga. Inimesed pidid ise nimekirjadest oma nime olemasolu üle kontrollima ja nimekirjast väljajäänutele raha ei vahetatud. Nimekirjade kontrollimise käigus määratleti ära, mida aktsepteeritakse rahavahetuse juures isikuttõendava dokumendina. Inimeste jaoks oli kogu see protseduur päris keeruline- igaühel tuli oma nime kontrollimas käia, registreerida oma isikuttõendav dokument ja see ei tohtinud reformihetkeni kaotsi minna, sest kroone sai vahetada ainult selle paberi alusel. Reformi eduka läbiviimise eeltingimuseks oli vajalike paber- ja metallraha varude olemasolu. 1989 aasta detsembris kuulutati paberraha kavandite saamiseks välja avalik konkurss
11 sularaha turvaelementide kohta, et seeläbi minimeerida euro sularaha võltsingute levikut. Kindlasti suures osas tänu koolitustele avastati esimesed võltseurod Eestis juba 4. päeval pärast rahavahetust ( 4.jaanuar ). Kaardimaksed muutusid europõhisteks alates -päevast. Eurole üleminekul lähtuti sellest, et üleminek toimuks minimaalse katkestusega kaardiomanikule. Kokkuvõttes möödus rahavahetuse öö üsna rahulikult, ning kaardimaksetes esines tõrkeid vaid -päeva esimestel tundidel. (Eesti Pank. [Online] http://www.eestipank.info/pub/et/EL/ELiit/euro/eplaan_1.pdf , lk 3,9,13,14,17) LISAD Lisa 1. Indrek Tarand rahareformist ja rahavahetusest ,,Aastal 1992 toimus iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis rahareform, mille käigus pöörduti tagasi meie rahvusvaluuta ehk krooni juurde. Seejuures võeti eeskujuks Saksa 1948. aasta
karistada. Üks kindel põhjus oli usujuhtide parem haritus ja kirjaoskus, mis lubas tekkivaid võla või omandisuhteid kirjalikult fikseerida. Rahalise rikkuse kasvades ja rahasuhete laienedes hakkasid pangateenuseid kasutama ka teised varandusomanikud: valitsejad, kaupmehed jne. Raha hoiustamine koondas pankurite kätte suuri vahendeid, mida nad said välja laenata. Rahasüsteemi tekkimine ning turgude integratsioon lisas eeltoodud ülesannetele lisaks rahavahetuse kohustuse. Esimene tuntav ja kvalitatiivne pööre panganduses toimus siis kui pangateenuste osutamine muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhisissetuleku allikaks. Mingil ajal saavutasid pangad usalduse, mis lubas inimestel vastu võtta pangaveksleid. Pankade piisavalt suur arv võimaldas nendel omavahel koostööd teha. Üksteise tunnustamine ja usaldamine vabastas pangad hoiustajate varanduse füüsilisest transportimisest ühest pangast teise mööda ohtlikke kaubateid.
o pühapaikadega seotud uskumus, et nende rüvetajaid karistab jumala viha o preestrid ja mungad jutlustasid aususest ja õiglusest, mistõttu nende endi aususesse usuti o usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võla/omandisuhteid fikseerida Raha hoiustamine pankuritel raha, mida välja laenata pantide ja võlakohustuste vastu. Rahasüsteemi tekkimine, turgude areng ja integratsioon pankadel rahavahetuse kohustus. Tänapäeva pangad hakkasid tekkima 14. ja 15. saj. Itaalia kaubalinnades (Veneetsia, Genua). Pank itaalia k. banko ehk banka rahavahetaja laud, tool või rahalaekas, kus vahetusraha hoiti. 6 Ziiropank 16. ja 17. saj. Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa kaubanduskeskustes, tegid ka sularahata ülekandeid. Ziiropangale loovutati väärismetalli või väärismetallraha, mille väärtuse
annaabi.ee 
