M1 = sama mis klassikaline M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused M2 = sama mis klassikaline CU = emiteeritud sularaha RR = keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv XR = täiendav reserv 15. Raha nõudlus rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivd hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. On reaalne, mitte nominaalne Vastavalt kvantitatiivsele rahateooriale võib ringluses oleva raha hulga ja hinnataseme vahelist seost väljendada järgmiselt: M*V = P*Q M ringluses olev raha hulk V raharinglus kiirus P hinnatase Y kogutoodangu hulk Raha nõudluse motiivid 1) äritehingute motiiv e. Äritehingute nõudlus, kus raha vajatakse iga päevaseks majandustehinguteks. 2) Ettevaatus motiiv e. Ettevaatus nõudlus 3) spekulatsiooni motiiv e. Spekulatiivne nõudlus
akumulatsioonivhendiks, näiteks krediitkaardid. Krediit ei ole iseenest aktiva ning seetõttu krediidid ja krediitkaardid ei ole raha. Siiski mõjutavad krediit ja krediitkaardid inimest poolt hoitavat rahahulka Rahanõudlus On niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. See sõltub hinnatasemest, raaltulust ja intressimäärast. Samas ei ole majandusteadlaste hulgas ühtset arusaama sellise soese täpse olemuse kohta. Vastavalt kvantitatiivslee rahateooriale võib ringluses oleva raha hulga ja hinnataseme vahelist seost väljendada järgmiselt: kus, V raha ringluskiirus P hinnatase M ringluses oleva raha hulk Y kogutoodangu hulk(reaalne SKP) Alternatiivne teooria sellele ona Keynesi rahateooriaks, väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: · Tehingumotiiv ehk soov omada raha, etteostada igapäevaseid kindlaid tehinguid · Ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematutaks juhtudeks
reaalse SKP muutus peab olema 3% 5. Jäejestage järgnevaid aktivad likviidsuse järgi: 1. Sularaha inimese käes, 2. nõudehoius pangas(jooksev arve), 3. säästuhoius, 4. tähtajaline pangahoius, 5. ettevõte aktsiad 6. Kui raha tuluringluskiirus suureneb siis parameeter k ...... kui inmesed soovivad enda käes hoida ..... raha. Kahaneb; vähem 7. Kui reaalne intressimäär ning reaalne rahvatulu on konstantsed, siis vastavalt kvantitatiivsele rahateooriale ning Fisheri efektile, toob rahapakkumise kasv 1% endaga kaasa: inflatsioonimäära kasvu 1% ja nominaalse intressimäära kasvu 1% 8. Raha funktsioonideks on kõik välja arvatud: rikkuse, jõukuse näitaja (raha funktsioonideks on vahetusvahend, arvestusühik, akumulatsioonivahend) 9. Ostes avaturuoperatsioonide (OMO) käigus riiklikke võlakirju riigi keskpank: suurendab rahapakkumist 10. Krediitkaardid kuuluvad: ei M1-e ega M2-e koosseisu 11
kulutuste katteks 37. Kui tegelik inflatsioon on madalam kui oodatav inflatsioon ja laenuleping sõlmitakse ex ante, siis on selline situatsioon kasulik laenuvõtjale ja kahjulik laenuandjale: false 38. Uuringud näitavad, et majandusteadlased on inflatsiooni pärast mures võrreldes tavainimestega vähem 39. Kui reaalne intressimäär ning reaalne rahvatulu on konstantsed, siis vastavalt kvantitatiivsele rahateooriale ning Fisheri efektile, toob rahapakkumise kasv 1 protsent endaga kaasa: inflatsioonimäära kasvu 1 protsent ja nominaalse intressimäära kasvu 1 protsent 40. Kui ex post reaalne intressimäär on suurem kui ex ante reaalne intressimäär (ja kui laenuleping sõlmitakse ex ante), siis on see kahjulik laenuandjale. Väär 41. Ex post reaalne intressimäär on suurem kui ex ante reaalne intressimäär siis kui: tegelik inflatsioonimäär on väiksem kui oodatav inflatsioonimäär
annaabi.ee 
