piirangud (kuna pangad proovisid täita usaldatavusnormatiive), mis muutsid VKEde sektori finantseerimise haavatavaks. Kuna paljud ettevõtted olid kriisi üleelamiseks kohustatud suurendama finantsvõimendust, siis on muutunud üha pakilisemaks tugevdada oma kapitalistruktuure ja vähendada sõltuvust laenamisest. Seetõttu oli ja on ka edaspidi vaja laiendada VKEdele ja ettevõtjatele kättesaadavate rahastamisvahendite valikut, et võimaldada neil jätkata üldise innovatsiooni ja tööhõive kasvu toetamist. Peamiste valikutena on 2000. aasta alates kiiresti kasvanud erinevad ühisrahastuse võimalused, omakapitali finantseerimine ning riskikapitalifondid ja äriinglid, kuid endiselt moodustavad need vaid väikese osa ettevõtete rahastamisest. Eeldatavasti on tulevikus laenude andmisel ja aktsiapõhisel ühisrahastusel kasvav roll. Ühisrahastus (sh peer-to-peer lending) võib olla
Osa rahalisi vahendeid eraldatakse ka piiriülestele ja piirkondadevahelistele koostööprojektidele. Euroopa Liidu regionaalpoliitika sihiks on vähendada ELi piirkondade vahelisi struktuurilisi erinevusi, toetada kogu ELi tasakaalustatud arengut ja edendada kõigile tõepoolest võrdsete võimaluste tagamist. Solidaarsuse ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse põhimõtetele tugineva regionaalpoliitika raames püütakse seda reaalselt saavutada mitmesuguste rahastamisvahendite kaudu, peamiselt struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaudu. Ajavahemikul 20072013 on Euroopa Liidu regionaalpoliitika ELi suuruselt teine eelarvepunkt, millega seotud eraldiste kogusumma on 348 miljardit eurot. Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärk seati 1986. aastal, kui võeti vastu ühtne Euroopa akt. Maastrichti lepinguga (1992) kaasati regionaalpoliitika lõpuks otse EÜ asutamislepingusse Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) (2007-2013)
(1) 18 Metsanduse tegevuskava võeti vastu 15. juunil 2006. aastal. Tegevuskava kestuseks on viis aastat (20072011) ja selles määratakse kindlaks ühine kontseptsioon, üldpõhimõtted ja -eesmärgid ning nelja rühma jaotatud 18 keskset meedet, mida komisjon soovitab koos liikmesriikidega ellu viia. Samuti nähakse tegevuskavas ette lisameetmed, mida liikmesriigid võivad olemasolevate ühenduse rahastamisvahendite abil ellu viia, võttes arvesse riigi eripära ja prioriteete. Vajadusel võib nende meetmete jaoks kaasata ka riiklikke rahastamisvahendeid. Tegevuskavale ei ole samas lisatud finantstabelit, seetõttu on metsanduse valdkonna spetsialistid kritiseerinud seda kui ,,tühja" kava. 2007. aastal avaldatud metsanduskava rakendamise eduaruandes (komisjoni sisedokument) tuuakse välja teatavad edusammud, mis piirduvad enamasti vaid uuringute käivitamise (näiteks metsade hävimise kohta),
Riigieelarve tegemise protsessi kirjeldus. Järgneva aastariigieelarve koostamist alustatakse juba eelneva aasta alguses. Jaanuarist maini koostatakse aastase riigieelarve aluseks olevat riigi eelarvestrateegiat, mille valitsus lõpuks heaks kiidab, mai ja juunikuu jooksul kogub rahandusministeerium kokku ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja riigikantselei järgmise aasta täpsustatud eelarvetaotlused ning alustab juuli alguses ministeeriumidega läbirääkimisi parimate rahastamisvahendite leidmiseks. (Rahandusministeerium) Rahandusministeeriumi ülesandeks on aidata teistel ministeeriumidel eelarvesummade jagamisel kokkuleppele jõuda ning koostada vajalikke tegevusi hõlmav ja tervikuna otstarbekas riigieelarve. (Rahandusministeerium) Rahandusministeeriumis veab riigieelarve protsessi riigieelarve osakond, kuid selles töös osalevad ka mitmed teised osakonnad. Pärast seda kui augustis on rahandusministeeriumis valminud suvine majandusprognoos, saadakse eelarvele
annaabi.ee 
