Kujunenud on kaks põhilist riigi admin. mudelit: Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest tsentraliseeritud mudel (PRM, ITA, UK) Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu detsentraliseeritud (SM, Skand. riigid) Eesti omavalitsustel on suur otsustamisvabadus, ent nad sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. TSENTRALISEERITUD KESKVALITSUSEST SÕLTUV ADMIN. STRUKT. * kõik otsused lähtuvad keskvõimust * keskvõim kontrollib ressursse ja otsuste täitmist * regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja * regionaalvalitsus on vahendajaks ja koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel * pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuse sihiotstarbeliste eraldistena, väheneb kohapealne otsustamis ja manööverdamisvõime
otsuseid. · II aste- ringkonna kohus (Tallinn, Tartu, Viru) 46 kohtunikku. Ülesanneteks I astme kohtukaebuste läbi vaatamine · I aste- 1) maakohtud( Harju, Viru, Tartu, Pärnu) 2) halduskohtud(Tartu, Tallinn). Ülesanded: tegelevad kõikide süüasjadega. Maakohtutes asuvad maakinnistu ja ettevõtlus registrid. Kohalikud omavalitsused Eesti omavalitsustel on suur otsustamisvabadus, kuid nad sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldavatest raharessurssidest . · Ülesanded: o Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel o Regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut o Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada kogu kohalik elu o Euroopa omavalitsuse harta, millega ka Eesti on ühinenud, sätestab kohustuse kaasata
vaid kultuuri valdkonnas ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid raha selleks tuleb ikka keskvalitsuselt. Seda esindavad näiteks Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Detsentraliseeritud mudeli puhul aga on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Sellised on näiteks Saksamaa ja Skandinaavia riigid. Eestil on küll suur otsustamisvabadus, kuid kes sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. Eesti regionaalhalduse(maavalitsuse) olukord ja tulevik pole 2005. aastaks ikka veel selginenud, vaatamata aastaid kestnud haldusreformile. 17) Millises suunas kohalik valitsemine areneb? Tranditsioonilised järelvalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis.(Maastrichti lepinguga loodi
elu. Niisuguse detsentraliseeritud korralduse eeskujuna võib nimetada Saksamaad ja Skandinaavia riike. Nagu ühiskonnas ikka, esineb ka administratiivses ülesehituses hulgaliselt segavariante, mida pole sugugi lihtne esimese või teise tüübi alla paigutada. Keeruline on lugu kas või Eesti omavalitsustega, kellel on küll suur otsustamisvabadus, kuid kes sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. Eesti regionaalhalduse (maavalitsuste) olukord ja tulevik pole 2004. aastaks ikka veel selginenud, vaatamata aastaid kestnud haldusreformile. Tsentraliseeritud keskvalitsusest sõltuv administratiivstruktuur Selle mudeli puhul lähtuvad kõik otsused ülalt, st keskvõimust. Samuti kontrollib keskus nii ressursse kui otsuste täitmist. Oluline roll on regionaaltasandil, mida juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja. Regionaalvalitsus (Eesti maavalitsuse analoog) on vahendajaks ning
annaabi.ee 
