Tagajärg? Mõttetu kapitali raiskamine, maksukulud väga suured. Inimesed oleks tulnud ilmselt ka 2x rohkema palgaga üle, aga see 3-5x rohkem maksta on halb juhtimisotsus. · Ajaleht ilmus 6x nädalas ja maksis 5 krooni. Tagajärg? Kuus korda on liiga tihti spordi jaoks, kuna ei ole piisavalt fanaatikuid ja kui paber on värvitrükkis ja kõik on nii kõrgetehnoloogiline siis see 5 krooni lehe eest ei hakka nii pea kasumit tootma ja see rahandusjuhi plaan ei lähe nii pea ellu (et kuna saavutada tasuvuspunkt). Liiga odv hind. · Reklaamikampaaniale kulutati miljon krooni. miks? Tagajärg? Liiga suur summa reklaamile, oleks võinud hoopis kojukandele investeerida või siis alles jätta osa rahast firma kapitaliks. Reklaamikampaania nugunii ei toonud soovitud tulemusi kuna ajaleheturg oli küllastunud teistest väljaannetest. Õpik lk 77 olemasolevate konkurentide vastupüüdlus, mille määrab
kuni viis korda rohkem. Kuus korda nädalas ilmuva ajalehe hind oli viis krooni (NB! 90-ndatel aastatel normaalne hind). Spordisündmuste ja sportlaste tegevuse kirjeldused olid illustreeritud rohkete fotodega. Peale selle oli ajalehes häid karikatuure ja koomikseid ning "kollastel" lehekülgedel sportlaste elu kajastavat keelepeksu. Ajalehe mahuks oli 24 või 32 lehekülge, millest kolmandik oli värvitrükis. Ametisse palgatud rahandusjuhi arvates tuli selleks, et saavutada tasuvuspunkt (15 tuhat ajalehte) nelja aastaga, hõivata valdav osa kogu Eesti vastavast turust. Esimesel kolmel aastal oleks ajaleht kahjumis. 70% müügitulust pidi laekuma ajalehtede müügist, 30% reklaamist. Põhiline levi pidi toimuma ajalehekioskite kaudu. Esimesel tegevusaastal ilmnesid mitmed raskused. Kuna ajaleheturg oli küllastunud paljudest väga erineva tiraaziga väljaannetest, ei taganud ajalehe väljalaskega seotud
Kõrgkvaliteetne värvitrükis 34lk suurune spordi ajaleht ilmus 6 korda nädalas ja maksis 5kr/tk. Tagajärg: Liiga tihti ilmus iajaleht. Sellist sagedust nädalas ootaks tava päeva- õhtulehelt. Nii sagedaselt ilmnud lehele ei olnud ka lugejaid palju, sest Eestis puudusid spordifanaatikud. Kalli paberi värvitrüki ning väga kõrgtehnoloogilise tootmise puhul on 5 kr/tk liiga madal hind. Selleks et rahandusjuhi plaani täita, selleks peaks hind kõrgem olema. Konkurentidelt spordi ajakirjanike ära meelitamine sellega, et Riho maksab neile palgaturutasemest 3-5 korda suurema palga. Selle tagajärjeks on ettevõtte palgakulude liigne suurenemine, palkadega kaasneb ka maksukulude suurenemine. See on mõtetu kapitali raiskamine. Töölised oleksid olnud nõus ka vähema raha eest töötama(nt 2 korda suurem palk
Protestantlik kirik lubab vaimulike abielu ning abielulahutusi. 40) Too näiteid merkantilistlikkust majanduspoliitikast Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I oli äärmuslik merkantilismi esindaja Berliini tänavatel võidi naistel riideid seljast rebida, kui need olid valmistatud importriidest. Õukonna kulutused vähenesid senisest viiendikuni vallandamiste ja lauahõbeda ümbersulatamise tagajärjel. Louis XIV rahandusjuhi JeanBaptiste Colbert’i ajal ehitati 240 kilomeetri pikkune Canal du midi, mis läbi EdelaPrantsusmaa ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga. merkantilism valitsev majanduspoliitika 17.saj, colbertism, riig poolt korraldatud majandus süsteem, kus on monopolid, keeruline tollisüsteem. Tooreainet oli kasulik sissevedade > sellest midagi valmistada > toodang välja vedada/ väljapoole müüa 18
Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ning sisse- ja väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi, kaotades sisetollid, tee- ja sillamaksud ning rajades liiklusolude hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Kuningas Louis XIV rahandusjuhi Jean-Baptiste Colbert’i ajal ehitatud kahesaja neljakümne kilomeetri pikkune Canal du midi, mis läbi Edela- Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga, kujunes suurimaks tsiviilrajatiseks varauusaja Euroopas. Merkantilism soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskoha ja emamaal toodetud kaupade turuna. Füsiokraatide majandusõpetus. tagada üksikisikute vabadus majanduses, omandikindlus ja -puutumatud
annaabi.ee 
