Novelli peamised sündmused toimuvad sõja lõpul, sest kõik ootavad sõjast koju oma mehi ja poegi. Novellis on kasutatud musti ja tumedaid toone. Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud võimalik ära tunda, kui Maret ei teinud sellest välja, vaid uksu, et tema poed on koju jõudnud. “Inimese varju” on nimetatud Tuglase kõige traagilisemaks novelliks kuna see kirjeldab alguses sõja masendust ja kurbust. Maret on väga kiindunud oma poega ning kui ta on leidnud oma arvatava poja, pühendab ta ennast tema eest hoolitsemisele
Tuglase novell "Inimese vari" Novelli peamised sündmused toimuvad sõja lõpul, sest kõik ootavad sõjast koju oma mehi ja poegi. Novellis on kasutatud musti ja tumedaid toone. Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud võimalik ära tunda, kui Maret ei teinud sellest välja, vaid uksu, et tema poed on koju jõudnud. "Inimese varju" on nimetatud Tuglase kõige traagilisemaks novelliks kuna see kirjeldab alguses sõja masendust ja kurbust. Maret on väga kiindunud oma poega ning kui ta on leidnud oma arvatava poja, pühendab ta ennast tema eest hoolitsemisele. Kui mees sureb
sõitnud. Scapin oli paadiga tagasi saadetud, et ta saaks seda sõnumit tuua. Kui türklasele viitsadat eküüd ei tooda, viiakse tema poeg Alziiri. Valitseb täielik paanika. Géronte küsib vähemalt kümme korda, et mis kurat ta sinna galeerile ronis. Aega on vaid kaks tundi. Géronte annab talle kapi võtme. Kapis sees olevate kaltse müües saaks aga ainult healjuhul sada eküüd. Viimaks kui Scapin oma veenmistöö lõpetanud on, võtab mees rahakukru, koos viiesaja eküüga. Palub tal türklasele edastada pika nimekirja asjadest mida türkalne kõike on. Nali oli veel, et peale seda kui ta juba Scapinile head aega ütles, ei olnud ta ikka veel talle seda kukrut üle andnud. Scapin pidi seda talle meelde tuletama. Sai selle lõpuks kätte ka. KAHETEISTKÜMNES STSEEN Scapin annab Octavele tema raha. Léandrele aga mitte, öeldes, et tal ei õnnestunud isalt raha saada
võimalikult noore inimese oma, ja mitte rohkem kui päeva varem surnud. Samuti pidi surnu olema kindlasti kurjategija. Ta valis enda abilisteks ühe vaese üliõpilase ja oma kasuisa abilise Vaclavi. Nad valisid oma ohvri välja ja ühel südaööl varastasid surnuaiast laiba, mille Hans viis Konradi majja. Suureks ehmatuseks avastas laipa lahti pakkides, et too polnud võllas rippunud ning oli hoopis naine mitte mees. Meister haaras käe rahakukru poole, kuid Hans ütles et ta ei tahagi raha , vaid hoopis heategu ta tahtis ise dissektsiooni puhul juures olla. Meister sai selleks loa ning Hans võis viibida lahkamise juures. Osava käega eraldas kirurg ühe organi teise järel ja hoidis seda kõigile nähtavaks. V Peale lahkamist müüs Hans kehaosi Kosmale, kes neist ravimeid tegi. Samuti tunnistas ta doktor Matthiasele üles, et laiba oli ta varastanud ja et kogemata kurjategija asemel, oli ta toonud kuriteo ohvri
"Ta oli haavatud," vastas Maret, ja veel kord nõrgu-sid pisarad ta silmi. ning peatumata - otsekui ema armupisarate ilmlõpmatus. "Haavatud?" imestas võõras. "Ta haavad olid ammu terved. Need ei võinud iial enam kurja teha. Ainult üle pahema põse läks veel põletushaav, kuid seegi oli kerge." 1919. Nüüd tundis Maret rääkija. See oli sama mees, kes tõi talle Jakobi rahakukru. Ta ajas enese püsti ja küsis imestades: -5-
kasutati tihti allegooriat, mõistukõne. Suurenes kirjanduse publitsistlikkus, ühiskondlik-poliitiline teema. Luulevormis kasut lühikest paarisriimilist värssi. Linnaromaanid on valdavalt lühivormid satiirilise sisuga, ka õpetlikud. Sarjatakse rahaahnust, kirikumeeste võltsvagadust, truudusetust. Rutebeuf ,,Eesli ... " Ühel külapreestril suri eesel, mattis ta pühitsetud mulda. Sade kuulis ka piiskop, too kutsus mehe enda juurde. Preester võttis kaasa rahakukru, valetas, et eesel pärandas selle raha testamendiga piiskopile. Piiskop võttis raha vastu, võtlsvagadus. Tihtipeale koondub tegevus ühe inimese ümber. Näiteks Thyl Eulenspiegel. Keskaeja lõppu tähistab niinimetatud narrikirjandus, naerdakse minevikurumaluste üle. Seda ei põlga ära kirjamehed. Eestis ,,Kilplased." Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus." Allegoorilised loomalood terve keskaja vältel sakslastel Reineche Fuhcs. ,,Roman de Renast" tegelasi samastatakse inimestega
Meil ei jää siis muud, kui sind nädalapäevad sugeda!» «Pagana pihta, kas see mul õnnestub?» ütles Gringoire. «Aga kui tilisema hakkavad, mis siis?» «Siis puuakse sind üles. Said aru?» «Ma ei saa tõesti midagi aru,» vastas Gringoire. «Kuula siis veel kord. Sina pead mannekeeni läbi kobama ja talt kukru taskust välja võtma. Kui selle juures ka üks kelluke peaks tilisema, puuakse sind üles. Kas nüüd said aru?» «Jah, sain. Ja siis?» «Kui sa rahakukru nii üle lööd, et kellukesi ei kuule, oled sa santlaager, ja sind kolgitakse järgmised seitse päeva. Said nüüd aru?» «Ei, kõrgeaulik härra, ma ei saa enam aru. Kus siis mu eelis jääb? Ohel juhul puuakse üles, teisel kolgitakse läbi?» «Aga santlaagriks saada,» vastas Clopin, «kas see on sulle ükskõik? Sinu kasuks me sind läbi kolgimegi: sa karastud hoopide all.» «Suur tänu,» vastas poeet.
annaabi.ee 
