- talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega) · mõisnik saab rahalised võimalused (raharent + talude müük) uuendusteks : uued põllutööriistad, tõu- ja sordiaretus, väetamine, maaparandus d) Tähtsus: toimub üleminek TURUSUHETELE 2. Laevandus ja meresõit a) Purjelaevanduse õitseng 19. saj. II poolel : · Laevaehitus Häädemeestel, Lahemaal. · Peamiselt rannasõidud Riiga, Peterburi, Soome, Rootsi. · Erihariduseta nn. metskaptenid (Kihnu Jõnn) orienteerusid rannamärkide järgi.
keisriks ja seega oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Linnaelu ja kaubanduse allakäik linnade allakäik hakkas tekkima tänu piraatide röövretketele. Linnad jäid mõnes mõttes siiski alles, aga need ei olnud enam võrreldavad varasematega. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati, Rooma tänavatel hakati karjatama loomi. Linnade allakäiguga hakkas hääbuma ka kaubandus, rahakasutamine kadus, kaubandussidemed jäid soiku, arenema hakkas naturaalmajandus. Sügavaima madalseisuni jõudsid linnaelu ja kaubandus feodaalse killustumise algjärgul. Feodaalkorra ja pärisorjuse kujunemine feodaalkord arenes järk-järgult ja kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks. Senjöör ja vasall sõlmisid omavahel (suulise)lepingu, mille alusel olid neil üksteise ees teatud kohustused. Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes,
- talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega) · mõisnik saab rahalised võimalused (raharent + talude müük) uuendusteks : uued põllutööriistad, tõu- ja sordiaretus, väetamine, maaparandus d) Tähtsus: toimub üleminek TURUSUHETELE 2. Laevandus ja meresõit a) Purjelaevanduse õitseng 19. saj. II poolel : · Laevaehitus Häädemeestel, Lahemaal. · Peamiselt rannasõidud Riiga, Peterburi, Soome, Rootsi. · Erihariduseta nn
ei olnud märu, aga eiri 5-4 saj klassikalises, langeti välja kui pankrotistiti, spartiaate jäi alles vaid 1000 4 saj keskpaigas, põhjused on meile ebaselged. Lygyrgus sparta riigi autor ja seadluseandja. Rhetra ja gruusia hoidsid sparta ühiskonda koos.Üheltpoolt aristokraatlik, totaliseerimiselel lähenev, demokraatlik ja võrdustikuslik, kehti spartaatide grupis. homoios – samasugused, võrdsed olid spartiaadid, lyg oli rangelt ära keelanud rikkuse näitamise, isegi rahakasutamine oli keelatud, kasutati rahana neid raudvardaid. 4 saj sai hegemoonia spartas, see tavaline raha rikkus sparta, et kui hakkas voolama siis hakkas sparta langus. Millal see süsteem tekkis, me ei tea, lygyrgos tegi aga me ei ta millal, paar põlve enne messeenia sõda.Kogu selle süsteemi mõte oli tagada kontroll ulatusliku vallutatud kogukonna üle, reaktsioon meseenia tagajärgede lahendamiseks.Süsteem on kujunenud pika aja vältel.
annaabi.ee 
