ülesanne oli stabiilse finantskeskkonna ja üldise usalduse loomine Eesti rahasüsteemi vastu. Seotud vahetuskursi ja keskpanga emissioonipiirangute range järgimine aitasid neid eesmärke kiiresti saavutada. Alates rahareformist kuni 1996. aastani säilitas Eesti Pank rahapoliitilise raamistiku suhteliselt homogeensena. !996. aastal toimusid olulised muutused. Algas Eesti majanduse kiire kasv, mis tõi endaga kaasa ka maandamist vajavaid riske. Rahaagregaatide kasvutempo oli kõrge, väliskapitali sissevool jätkus. 1997 aasta lõpu finantsturgude vapustused Eestis olid siiski nii suured, et pangad neid päris ilma kaotusteta ei läbinud, kuid rahapoliitika karmistunud tegevusraamistik hoidis halvima siiski ära (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 46-48). Rahapoliitika teostamise lähtekoht peab olema inimestele arusaadav, lihtsalt jälgitav ja seadustega kindlalt määratletud
kõik kohustused ja omakapital 43. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. See võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve 44. Rahanõudlus on selliste finantsavahendite nagu sularaha ja tsekiarvete kogu, mida inimesed soovivad hoida 45. Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumist mõõdetakse rahaagregaatide abil 46. Raha ringluskiirus- on näitaja, mis mõõdab iga rahaühikuy keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil 47. Kohustuslik reservinõue on hoiuste protsentuaalne osa mida kommertspangad on seadusega kohustatud hoidma sularahas või deposiitidena keskpangas 48. Automaatne rahapoliitika on teatavate ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevaste tegevustega muuta 49
1970. aastatel otsustas enamik OECD riikide keskpankasid kõrgest inflatsioonist tulenevalt uuesti hinnastabiilsust kindlustama hakata ja seadis eesmärgiks rahamassi kasvu kontrollimise, mis omakorda tõi kaasa intressimäärade ulatusliku kõikumise. 1980. aastate eduka kiire inflatsiooni puudumise võib eeltoodud rahapoliitika arvele seada, kuid seejärel on rahapakkumise kontrollimine üha vähem kasutust leidnud, sest seosed baasraha ja laiemate rahaagregaatide ning ühtlasi ka inflatsiooni vahel on hägusemaks ja keerukamalt ennustatavaks muutunud. 12 Tänapäeval kasutatakse inflatsioonieesmärgi seadmist, mille seab valitsus ja eesmärgi elluviimist teostab keskpank. Sel juhul on määratud, kui palju võiks inflatsioon kõikuda. Kui eesmärki prognoosidega võrreldes selgub, et inflatsiooniennustus on kõrgem kui seatud eesmärk, võib
väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused Rahamõiste M3 on – M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid Rahamõiste L on – M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Leia alltoodu finatsinfo põhjal rahaagregaatide M1 ja M2 arvväärtus! Tühikuid ja möötühikuid mitte kasutada. 1) Valuutahoiused 200 2) Sularaha ringluses 15000 3) Riigi võlakirjad 500 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 9000 6) Aktsiad 3000 1. M1 väärtus on 19000 2. M2 väärtus on 28000 Klassikalised majandusteadlased väidavad tavaliselt, et raha peidab tootmissfääri: a. turumajandusse b
annaabi.ee 
