happena (tugevuselt etaanhappe sarnane). 5) Kasutamine Puhta skandiumi kogust maailmas mõõdetakse kilogrammides, kasutusalad on väga piiratud. Väheses koguses kasutatakse seda lisandina elektrolüütides ja elektroodides. Kasutatakse metallurgias Kasutatakse tuumaenergeetikas, on soojus neutronite neelaja Kasutatakse halogeenlampides (elavhõbedaga), mis tekitab väga tõhusat valgusallikat, mis sarnaneb päikesevalgusega Kasutatakse nafta rafineerimistehastes Kasutatakse kosmosetööstuses Skandiumi on kasutatud kauglöökideks mõeldud golfikeppide, pesapallikurikate ja jalgrataste valmistamisel. Kasutatakse revolvrite valmistamisel. Saamine Sulatatud kloriidide elektrolüüsil või metallotermiliselt 6) Bioloogiline toime Puhtas olekus skandiumit ei loeta mürgiseks. On tehtud katseid väikeloomade peal ja tulemuste järgi tuleks skandiumi ühendeid käsitleda, kui keskmise mürgisusega ühendeid. Kasutatud kirjandus http://besiktasforum
m.a.. Eurooplased tutvusid suhkruga Aleksander Suure India retke ajal, mis toimus 327. aastal e.m.a.. Esmamulje oli vapustav - Indias kasvab taim (roog), mis ilma mesilasteta annab mett! Hiinas nimetati suhkrut algselt kivimeeks, Egiptuses tunti seda India soola nime all. Suhkru võidukäigu aeglust tõestab seegi, et Londonis jõuti suhkrutootmiseni alles 1544.a, Venemaal aga veelgi hiljem - alles 1718. aastal. Loomulikult kasutati nendes rafineerimistehastes sisseveetud toorainet. Kaugus ja eksootilisus muutsid suhkru väga kalliks. Algselt müüdigi suhkrut ravimina apteekides ja seda soovitati kasutada rahustina. Kuid suhkrutooraine avastamine Euroopas polnud enam mägede taga. Nimelt tegi Saksa keemik Andreas Margraff 1747. aastal revolutsioonilise avastuse - mitmetes peedisortides leiduvat suhkrut on võimalik kristalliseerimisega eraldada. Tõsi, suhkrut leidus
katalüsaatorid , Katalüütiline krakkimine viiakse läbi laia naftafraktsiooni aurude kokkupuutel tahke katalüsaatoriga. Katalüütilisel krakkimisel toimub reaktsioon katalüsaatori pinnal. Katalüütilise krakkimise tulemusena saadakse: gaasid , bensiin ja koks . Krakkgaasid sisaldavad:, propüleeni, butaani, ja süsivesinikke, mis on orgaanilise sünteesi tooraineks. Krakk-jääki kasutatakse katlakütusena. 7. Keskkonnakaitse probleemid naftakeemiatööstuses Emissioonide kontroll nafta rafineerimistehastes Süsivesinike kaod auruna nafta rafineerimistehastest on umbes 5-10% üldisest CH emissioonist atmosfääri. Nafta rafineerimise tehaste emissioonid on tugevalt lokaliseeritud ning neid on vaja kohapeal vähendada. Olulised on kaod vedelkütuse hoidlatest Selle vältimiseks on vaja paagi fikseeritud kaas asendada ujuva, liikuva kaanega. Teine võimalus on katta bensiini pind 2-3 kihiga õõnsate polüetüleenkeradega. Kõik toornaftad sisaldavad väävlit. Väävli
aastal e.m.a.. Esmamulje oli vapustav - Indias kasvab taim (roog), mis ilma mesilasteta annab mett! Hiinas nimetati suhkrut algselt kivimeeks, Egiptuses tunti seda India soola nime all. Esimene roosuhkru rafineerimise koda rajati Euroopasse alles kas VIII või IX sajandil araablaste poolt. Suhkru võidukäigu aeglust tõestab seegi, et Londonis jõuti suhkrutootmiseni alles 1544. aastal, Venemaal aga veelgi hiljem - alles 1718. aastal. Loomulikult kasutati nendes rafineerimistehastes sisseveetud toorainet. Kaugus ja eksootilisus muutsid suhkru väga kalliks. Algselt müüdigi suhkrut ravimina apteekides ja seda soovitati kasutada rahustina. Kuid suhkrutooraine avastamine Euroopas polnud enam mägede taga. Nimelt tegi Saksa keemik Andreas Margraff 1747. aastal revolutsioonilise avastuse - mitmetes peedisortides leiduvat suhkrut on võimalik kristalliseerimisega eraldada. Tõsi, suhkrut
aastal e.m.a.. Esmamulje oli vapustav - Indias kasvab taim (roog), mis ilma mesilasteta annab mett! Hiinas nimetati suhkrut algselt kivimeeks, Egiptuses tunti seda India soola nime all. Esimene roosuhkru rafineerimise koda rajati Euroopasse alles kas VIII või IX sajandil araablaste poolt. Suhkru võidukäigu aeglust tõestab seegi, et Londonis jõuti suhkrutootmiseni alles 1544. aastal, Venemaal aga veelgi hiljem - alles 1718. aastal. Loomulikult kasutati nendes rafineerimistehastes sisseveetud toorainet. Kaugus ja eksootilisus muutsid suhkru väga kalliks. Algselt müüdigi suhkrut ravimina apteekides ja seda soovitati kasutada rahustina. Kuid suhkrutooraine avastamine Euroopas polnud enam mägede taga. Nimelt tegi Saksa keemik Andreas Margraff 1747. aastal revolutsioonilise avastuse - mitmetes peedisortides leiduvat suhkrut on võimalik kristalliseerimisega eraldada. Tõsi, suhkrut leidus tolleaegses peedis kõigest 1,3%, kuid
annaabi.ee 
