vastava tsunfti meistril. Gild- kaupmeeste vennaskond. Hansa liit- läänemere äärsete kaubalinnade liit. Hansapäevad- laat, mis toimus 1 kord aastas. Koge- kaubalaev. Naturaalmajandus- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Rahamajandus- majandus, kus peamiseks maksevahendiks on raha. Veksel- võlakiri. Bürger- linnakodanik. Patritsiaat- mõjukaimad ja jõukaimad linnakodanike perekonnad, kelle seast valiti järjepidevalt raeliikmeid. Bürgermeister- linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik. Linnaõigus- valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid. Raad- linnavalitsus. Sell- õpipoiss.
gildid. Keskaegne linn allus nimeliselt maahärrale, kelle maal ta asus, kuid õiguslikult oli linn sisuliselt iseseisev. Linna juhtis magistraat ehk raad ehk linnavalitsus linnaõiguse. Linnakodanikeks said tsunftide ja gildide liikmed, vaesed linnaelanikud ei kuulunud reeglina kodanike hulka. Tsunft oli linnakäsitööliste kutseühing ja gild kaupmeeste kutseühing kesk-ja varauusajal. Tähtsaimateks gildideks olid Suurgild, mis ühendas linnakaupmehi ning nende hulgast valiti ka raeliikmeid, ja Mustpeade vennaskond, mis ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle, vaid Liivimaal eksisteerinud ühing sai nimetuse kaubanduse kaitsepühaku Mauritiusest, kes oli neeger. 15. Rüütli ja käsitöömeistri kasvatus. Rüütel Käsitöömeister Millist eesmärki kasvatus Ettevalmistus sõdadeks Saada meistriks, omandada teenis
8) Narva- linnaõiguse andis Taani kuningas 9) Rakvere- linnaõiguse andis Taani kuningas Keskaegsete linnade valitsemine - Kõrgeimaks linnavõimuorganiks oli raad ehk nõukogu. Raeliikmete arv sõltus linna mõjukusest (1. kohal oli Riia ja 2. kohal Tallinn). Näiteks Tallinas oli 14. sajandil 24 raeliiget. (12/12) Tähendab, et korraga oli võimul 12 raeliiget, sest raehärrad olid kaupmehed, kes ei saanud lubada, et ei tegele aasta aega kaubandusega, sellepärast vahetati raeliikmeid poole aasta tagant. Raeliikmeid, kes olid võimul, olid olid istuv raad ja kes mitte puhkav raad. Lisaks neile olid bürgermeistrid (linnavanem) ja südik (linna jurist). Tallinnas oli kaks erinevat õiguslikku piirkonnda, mis tekitas vastuolusid Toompeal (linnafoogt- aadlikud elasid seal) ja all-linn (raad- kodanikud) vahel. Nende eeskirjad ei kehtinud teineteise aladel kuigi paiknesid kõrvuti ja oli üks linn. Mida lähemal sa raekojale elad, seda tähtsam isik sa oled (nt kullassepp
hõbedast. Linn pidi garanteerima, et mündi metallisisadus on just selline nagu öeldud. Oluline oli mündi kaal, mitte nimeline väärtus. 16. Eluolu keskaegses linnas Kui linnad tekkisid, koondus kultuur kloostrist linna. Linnasüdame moodustasid raekoda ehk hoone, kus raad koos käis, ja raekojaplats, mida sageli kasutati turuplatsina. Linnakeskusteks olid ka linnasüdames paiknevad kirikud. Raad oli linnavalitsus. Koosnes suurkaupmeestest. See, kui palju raeliikmeid oli, olenes linna suurusest. Raad ise nimetas oma liikmed jõukate seast. Raeliige olla oli auamet palka selle eest ei saadud. Raeliige oli kohustatud käima koosolekutel ja täitma neid ülesandeid, mis talle olid määratud. Mõni raehärra pidi seisma selle eest, et oleks linnal kool õpetajaga, mõni pidi hoolitsema vaeste olukorra eest. Raeliige oli kohustatud neid ülesandeid täitma linnaelanike ja jumala nimel. Raeliige oldi eluaeg ja ametit sai ise maha panna, mitte ei saanud
augustil. Sellist koosseisude vahetamist on seletatud sellega, et reahärrad püüdsid vältida võimu koondumist liiga väikese koosseisu kätte, samas tuleb arvestada, et rae tekkimisel oli siinsed kaupmehed reisivad kaupmehed, tegid ka ise kaubareise. Raeamet oli auamet, selle eest palka ei saadud, see oli seotud pigem esinduskohustustega. 13.-14. sajand raehärra ei saanud endale lubada, et ta koguaeg tööd teeb, pidi jääme ka aega oma isikliku äri tegemiseks. Raeliikmeid kutsuti nn raevõimeliste perekondade hulgast, kes olid suurkaupmehed. Raeliikmed valiti suurgildi liikmete hulgast - see on tõsi, aga see pole formaalne reegel. U 15. sajandi keskel on Tallinnas vana ja istuva rae vahetumine lakanud - sellest alates 14. raehärrat ja 14 raehärrat, lisandus ka sündiks - õigusteaduse ekspert. Rae juurde kuulus ka raesekretär. Raad käsutas nii palju kuivõrd maahärra selleks ruumi oli jätnud, Tallinna puhul üsna palju, haldus-, kohtu ja
annaabi.ee 
