840:2003 " Radooniohutu hoone projekteerimine". Mõistesse "radooniohutu hoone" tuleb suhtuda tõsiselt, sest kolmkümmend maja, milles on lubatust kõrgem radooni tase ja kus ei võeta midagi ette nivoo alandamiseks (renoveerimiseks radooni väljatuulutamisks), toodavad ühe kopsuvähi juhu järgmise viiekümne aasta jooksul. Piirnormiks, millest alates tuleb kasutusele võtta abinõud radoonitaseme vähendamiseks, on 400Bq/m3. Radooni konsentratsioon vanemates majades vajaks tingimata mõõtmist ja kui see ületab 400 bekerelli piiri, tuleks kiiremas korras alustada radooni ärastustorustiku (väljatuulutamis torustiku) või ärastuskaevu (väljatuulutamis kaevu) rajamist või võtta tarvitusele abinõud, mis vähendavad radooni pääsu eluruumisesse. Selleks selgitatakse välja radooni sisseimbumise kohad ja püütakse neid sulgeda
1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA............................................................................................4 2.RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID.............................................................................5 2.1.Radoonitaseme mõõtmine pinnasest..........................................................................................5 2.2.Radooni tuvastamine hoones......................................................................................................6 3.RADOONI TÕKESTAMISE MEETODID EHITATAVAS MAJAS................................................7 3.1.Visqueen radoonikile......
tütarisotoope kopsu põhjustades täiendava kiirgusdoosi limaskestadele. Puhta õhuga ruumis kinnitub osa radooni tütarisotoopidest pindadele ega sattu sissehingatavasse õhku ning nende kahjustav mõju limaskestadele väheneb tunduvalt. Viimast seisukohta illustreerib eriti hästi Rootsis tehtud uuring radoonist tuleneva kopsuvähiriski kohta suitsetajatele ja mittesuitsetajatele [LISA 3]. Nagu näha, tõuseb risk haigestuda kopsuvähki seoses radoonitaseme tõusuga mittesuitsetajatele väga aeglaselt, suitsetajatele on riski suurenemine palju järsem. Uuringutega pole aga tuvastatud, et radoon tekitaks allergiat või muid tervisekahjustusi peale hingamisteede kasvajate. 6 Radooni mõõtmine Ruumide siseõhus radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmiseks kasutatakse nn aktiiv- ja passiivmeetodeid. Aktiivmeetodi puhul kasutatakse elektroonilist aparatuuri, mille suure tundlikkusega detektorist pumbatakse läbi uuritavat õhku
radooni tase oluliselt kõrgem. 2. Kunagi varem ei ole uuritud kui paljud haigused on põhjustatud radoonist. Seega ei oska meist keegi öelda inimese haigestudes või surres, kas selles oli oma osa ka radoonil või mitte, kuna puudusid vastavad tehnilised vahendid ja võimalused seda uurida. Nüüd on need olemas ja kõigile on internetist kätte saadav tegelik kurb statistika, mis on koostatud ülemaailmsete radoonitaseme ja tervisehädade vaheliste seoste uuringute põhjal. 3. Kui siin veel 10-15 aastat tagasi ei valinud inimene üldse, millist toitu ta tarbis, millises keskkonnas elas ja töötas, siis nüüd on meie teadlikkus oluliselt kasvanud. Ei tarbita enam valimatult hamburgereid ja säilitusainetest kubisevaid toiduaineid vaid soovitakse puhtaid ja tervislikke produkte. Aina rohkem on inimene hakanud tähelepanu pöörama töö- ja elukeskkonnale ning
Eestis tegeletakse radooni määramisega Kiirguskeskuses ja Eesti Geoloogiakeskuses. Antud referaadi teemaks valisin radooni, et tähsustada selle ohtlikkust inimese tervisele. Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade radooni tekkimisest, omadustest, kaitsest, põhilistest allikatest ja tema mõjust inimese tervisele. Pidev teabe kajastamine ja teadlikkuse tõstmine radooniga kaasnevast terviseriskist propageerib omakorda radoonitaseme alandamist hoonetes ning määruste kehtestamist selle vastu. 4 1. RADOON Radoon ( Rn ) on värvita ja lõhnata, õhust raskem looduslik radioaktiivne gaas. Seega on radoon ümbritsevas keskkonnas üks eksisteerivatest ioniseeriva kiirguse allikatest, mis kujutab eluorganismidele, sealhulgas inimestele, suurt ohtu. Radioaktiivsetele ainetele on omane ebastabiilsus:
toimub vastavuses Eesti Standardile EVS 840:2003 " Radooniohutu hoone projekteerimine". Mõistesse "radooniohutu hoone" tuleb suhtuda tõsiselt, sest kolmkümmend maja, milles on lubatust kõrgem radooni tase ja kus ei võeta midagi ette nivoo alandamiseks (renoveerimiseks radooni väljatuulutamisks), toodavad ühe kopsuvähi juhu järgmise viiekümne aasta jooksul. Piirnormiks, millest alates tuleb kasutusele võtta abinõud radoonitaseme vähendamiseks, on 400Bq/m3. Radooni konsentratsioon vanemates majades vajaks tingimata mõõtmist ja kui see ületab 400 bekerelli piiri, tuleks kiiremas korras alustada radooni ärastustorustiku(väljatuulutamis torustiku) või ärastuskaevu(väljatuulutamis kaevu) rajamist või võtta tarvitusele abinõud, mis vähendavad radooni pääsu eluruumisesse. Selleks selgitatakse välja radooni sisseimbumise kohad ja püütakse neid sulgeda. Mida kõrgem on kontsentratsioon, seda
kõrgem kui kortermajades. Samuti selgitati välja eriti radooniohtlik elamutüüp, mis tänu ventilatsioonirestidele I-korruse põrandas loob eriti soodsad tingimused pinnasest radooni sattumisele elamusse. Sellist tüüpi maja radoonirikkal pinnasel tähendab, et seal on ülikõrge radoonitase selline maja oli Kundas, kus saadi mõõtmistulemuseks 12000Bq/m3. [] Aastatel 1998-2001 läbi viidud pea kogu Eestit haaranud uuringute tulemusena saadi üldistatud anded elamute radoonitaseme kohta. Siseõhu kõrgem keskmine tase oli ühepereelamutes 103Bq/m3, väikelinnad ja maapiirkondade mitmekordsete elamute esimese korruse korterite keskmiseks oli 78Bq/m3. Selle uuringu käigus leiti, et Eestis on umbes 2000 kõrge radoonitasemega elamut, kus radooni aktiivsuskontsentratsioon ületas 400Bq/m3 ja seal soovitada rakendada meetodeid selle vähendamiseks. Toetudes Rootsis läbi viidud epidemioloogiliste uuringute tulemustele leiti, et radoon põhjustab Eestis igal aastal 90