Tema poolestusaeg on kõigest 3,8 ööpäeva. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris sisaldus välisõhus on 10-20Bq/m3. Radooni kontsentratsioon võib ohtlikumaks muutuda kinnisemates ruumides, kus tal ei ole võimalik eriti hajuda. [] RADOON EESTIS Siseõhu radoonisisalduse uuringud 1981-1991.aastal korraldas ETUI ehitusfüüsika osakond esimesed radooniuuringud. Mõõtmised toimusid 400 majas (90% elamud, 10% koolid ja lasteaiad). 72% majadest oli radoonitase alla 100Bq/m3, 4% üle 800Bq/m3. Suurimaks tulemuseks saadi 6700Bq/m3 (Sillamäel). Normeületavaid radoonieraldusi ehitusmaterjalides ei tuvastatud. [] Keskkonnaseire raames toimus radooni uuring ka 1994-1998.aastatel. Selle eesmärgiks oli teada saada üldine radoonitase Eestimaa majades, radooniohtlikumad piirkonnad ja radooniohtlikud hoonete tüübid. Mõõtmised teostati 700 majas (peamiselt elamud). Mõõtetulemuste aritmeetiliseks keskmiseks saadi 102Bq/m3. 65% majadest oli radoonitase
alla 200 Bq/m³. [6, lk 149] Tulemus jääb siiski mõnevõrra alla Soome ja Rootsi keskmistele tasemetele, mis on teatavasti maailma kõrgeimate siseõhu radoonitasemetega riigid. [6, lk 150] Eesti siseõhu radooni uuringus saadud kõrgeimad mõõtmistulemused esinesid peamiselt Eesti põhjaosas ning seonduvad uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukooniitliivakiviga. Ka karstialadel oli elamuid, kus radoonitase oli kõrgem. [ LISA 6] 5 Miks on radoon ohtlik? Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Terviseriski seisukohalt on oluline radooni lagunemine lühiealisteks tütarisotoopideks, nn radooni tütarproduktideks (poloonium- 214, 218 ; plii- 214; vismut- 214 ). Radoon ja tema tütarproduktid satuvad hingamisorganitesse sissehingatava õhuga. Organismis jätkub nii
Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali. Tasub teada, et kui radoonitase on üle kahe korra kõrgem soovitatavast normväärtusest (200 Bq/m3), ei pruugi eespool toodud meetodid tõhusad olla. 3. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada, kui radoonisisaldus on kaks ja rohkem korda kõrgem soovitatavast normväärtusest: Paigaldage uus ning tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldata täiesti uus põrand. Võimalusel paigaldage hoone alla radooni kogumise torud või võimaldage välisõhu juurdepääs hoone alla.
Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaazides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali. Tasub teada, et kui radoonitase on üle kahe korra kõrgem soovitatavast normväärtusest (200 Bq/m3), ei pruugi eespool toodud meetodid tõhusad olla. 3. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada, kui radoonisisaldus on kaks ja rohkem korda kõrgem soovitatavast normväärtusest: Paigaldage uus ning tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldata täiesti uus põrand. Võimalusel paigaldage hoone alla radooni kogumise torud või võimaldage välisõhu juurdepääs hoone alla.
Näiteks avad torustiku või juhtmete jaoks. Kuna rõhk hoonetes on tavaliselt madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. Radoon põhjustab ka tervisekahjustusi. ,,Radoonist põhjustatavad tervisekahjustused tulevad siis kui oled elanud väga kaua suure radoonikontsentratsiooniga hoones, mis võib põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu. Radooniohtlikud alad Eestis on kõrge radoonitase pinnases on seotud uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega Põhja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega Lõuna-Eestis. Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk- Eestis. Ventilatsiooni võimsuse suurendamine on eelkõige keldrikorrusel ning siis esimesel korrusel võib vähendada radoonikontsentratsiooni. Kui algne radoonikontsentratsioon oli väga suur, ei pruugi vähenemine olla piisav. Tuleb arvestada, et liiga tugev tõmme võib
2. Radooni tuvastamine hoones Hoones radooni tuvastamiseks sobib kõige paremini radoonimonitor Ramon 2.2. Sellega saab määrata radoonikontsentratsiooni hoone siseõhus. Seadet on lihtne käsitseda. Lülitate seadme vooluvõku ja esimese näidu saate juba 48 tunni mِِõõdudes. Usaldusväärsete andmete saamiseks peab seade analüüsima õhku vähemalt 7 päeva. Analüüsi tulemus on nähtav seadme tablool. [1] Eestis ja kogu Euroopas kehtivate nõuete järgi ei tohi radoonitase uuemates elamutes ületada 200 Bq/m³ ja vanemates võib see näitaja olla kuni 400 Bq/m³. [1]. Joonis 2. Mõõteriist Ramon 2.2 [1]. 6 3. RADOONI TÕKESTAMISE MEETODID EHITATAVAS MAJAS 3.1. Visqueen radoonikile 3.1.1 Üldinfo
Eestis on ligi 170 000 ühepereelamut ja 450 000 korterit kortermajades, kusjuures 1,26 miljonist Eestimaa elanikust 0,36 miljonit elab pereelamus ja 0,90 miljonit korterites. Eeldatavalt asub 30% korteritest korrusmajade esimestel korrustel. [ 6] Uuringu tulemusel on keskmiseks siseõhu radooni kontsentratsiooniks ühepereelamus 103 Bq/m³ ja korrusmaja alumise korruse korteris 78 Bq/m³. Üle 400 Bq/m³ oli radoonitase 1% elamutest, suurim mõõtmistulemus 1040 Bq/m³. Umbes 70% Eesti elanikest elab kortermajades. Eeldades, et korterites, mis asuvad korrusmajade ülemistel korrustelbon keskmiseks radoonisisalduseks 30 Bq/m³ ja, et selliseid kortereid on 70%, saame kortermaja keskmiseks radoonitasemeks 44 Bq/m³. Siit edasi arvutame kogu Eesti elamufondi keskmineks radoonisisalduseks 60 Bq/m³.[ 6 ] Valdade keskmised tasemed on esitatud antud peatüki lõpus oleval kaardil. [ vt. Joonis 2 ]