metastaaside vältimine. Östrogeenisisalduse vähendamine ravimite või kirurgia abiga on tihti vajalik, sest kasvaja näib sõltuvat östrogeenist. Kirurgiliselt on võimalik kasvaja eemaldada, rind osaliselt eemaldada või rind täielikult eemaldada (mastektoomia). Võidakse eemaldada ka kaenlaalused lümfisõlmed, mis sisaldavad pahaloomulisi rakke või munasarjad , et langetada östrogeenisisaldust. Rinnavähi operatsiooni järgselt kasutatakse sageli kiiritusravi ehk radioteraapiat eesmärgiga hävitada võimalikud allesjäänud vähirakud. Hormoonravi ehk endokriinravi on oluline süsteemne ehk üldravimeetod igas staadiumis rinnavähi korral. Keemiaravi ehk kemoteraapia on süsteemne ehk üldravi, mille puhul kasutatakse erinevaid vähivastaseid, tsütotoksilisi preparaate. Parima ravitulemuse saamiseks kombineeritakse omavahel erinevaid preparaate. Mari Sarv 5
pneumonektoomia. Operatsiooni käigus eemaldatakse kopsu üks sagar või terve kops ühelt poolt koos mediatsinaalsete lümfisõlmedega. Kui teine kopsupool on normaalne, mida kindlasti hinnatakse juba operatsiooni eel, võib patsient tunda vahetus operatsionnijärgses 6 perioodis vähest hingamispuudulikkust, mis ajaga taandub. Teine kopsupool kompenseerib hingamishäired enamasti paari kuuga. Radioteraapiat ehk kiiritusravi rakendatakse levinud kasvajavormide korral, kui puuduvad veel kaugmetastaasid. Enamikul sellistest juhtudest kombineeritakse kiiritusravi kemoteraapiaga, mis parandab oluliselt haige üldseisundit ning pikendab elu. Umbes 10%-l juhtudest võib sellise raviga saavutada ka patsiendi täieliku tervenemise. Kemoteraapia on mitteväikeserakulise kopsuvähi korral rakendatav tavaliselt koos
Kõige enam kasutatakse küll tuumaenergiat rahuotstarbeliselt elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kuid samuti mitmesuguste transpordivahendite jõuseadmete ajamites ning mitmetes teistes otse või kaudselt rahvamajandusega seotud harudes. Tuumaenergiat kasutatakse ka meditsiinis. [3] Tuumameditsiin hõlmab nii meditsiinis kasutatavaid radioaktiivseid substantse ning tuumafüüsikalisi meetodeid funktsionaal- ja lokaaldiagnostikas, kui ka kiiritusravi ehk radioteraapiat, haigete ravimist ioniseeriva kiirgusega ning kiirguskaitse füüsikalisi, bioloogilisi ja meditsiinilisi aluseid. [3] Tuumameditsiin jagatakse visuaalmeditsiiniks (röntgenograafia, ultraheli, tomograafia, gammakamber jt.), mis on meditsiinilise diagnostika haru, mille eesmärk on füüsiliste meetoditega saada inimorganismi sisemise struktuuri kujutus ning leida vastav ravimeetod (kiiritusravi, radiobioloogia, tomoteraapia jt). [3]
120 000 inimest). 1990. aastaks oli selles grupis vähkisurnuid 6000 ringis, kusjuures 400 vähijuhtu arvati olevat seotud kiirguse toimega. Uuringute tulemused on kokku võetud UNSCEAR (The United nations Scientific Committee on Effects of Atomic Radiation) raportis 1988.a. ja BEIR (Biological Effects of Ionizing Radiation) raportis 1990.a. 2. 2. Inglismaal said 1935-1944 aastani ca 14 000 AS haigest radioteraapiat valu leevendamiseks. Selles grupis on kergelt tõusnud leukeemiasse haigestumine. See on suurim röntgen-ja gammakiirgust saanud grupp leukeemiatekke uuringuteks, kuid uuring pole lõpuni usaldatav, kuna dosimeetria oli kaugel ideaalsest ja puudus korralik kortrollgrupp inimestest, kes oleksid põdenud sama haigust, kuid mitte saanud radioteraapiat. Tulemuste hindamisel tuleks arvestada ka muude ravis kasutatud ainete võimalikku kõrvaltoimet. 3. 3
Seejärel hinnatakse, kas sümmeetria saavutamiseks on vajalik teise rinna korrektsioon suurema rinna vähendamine või allavajunud rinna tõstmine. Tavaliselt tehakse siis ka puuduv nibu. Pigmentatsiooni saab taastada tätoveerimisega või muu kehapiirkonna tumedama naha kasutamisega. (KR 2011) 28 4.2. Kiiritusravi Rinnavähi operatsiooni järgselt kasutatakse sageli kiiritusravi ehk radioteraapiat eesmärgiga hävitada võimalikud allesjäänud vähirakud. Kui on eemaldatud osa rinnast, kiiritatakse tavaliselt allesjäänud rinnakude. (Kiiritusravi. 2011) Kiiritusravi on täpselt annustatud koguse gammakiirte, elektronide ja teiste ioniseeriva kiirguse liikide kasutamine ravis. Kiiritusravi võib kasutada väliselt (ioniseeriv kiirgus suunatakse kasvajani aparaadist, mis on kehapinnast eemal, kasutatakse sagedamini) ja sisemiselt
Kõige enam kasutatakse küll tuumaenergiat rahuotstarbeliselt elektri ja soojusenergia tootmiseks, kuid samuti mitmesuguste transpordivahendite jõuseadmete ajamites ja mitmetes teistes otse või kaudselt rahvamajandusega seotud harudes. Kuid tuumaenergiat kasutatakse samuti ka meditsiinis. Tuumameditsiin hõlmab meditsiinis kasutatavaid radioaktiivseid substantse ja tuumafüüsikalisi meetodeid funktsionaal ning lokaaldiagnostikas kui ka kiiritusravi ehk radioteraapiat ning haigete ravimist ioniseeriva kiirgusega ja kiirguskaitse füüsikalisi, bioloogilisi ning meditsiinilisi aluseid. Tuumameditsiin jagatakse visuaalmeditsiiniks (röntgenograafia, ultraheli, tomograafia, gammakamber jt), mis on meditsiinilise diagnostika haru, mille eesmärk on füüsiliste meetoditega saada inimorganismi sisemise struktuuri kujutus ning teraapiaks (kiiritusravi, radiobioloogia, tomoteraapia jt).