Tuumajõud-kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma, Seosenergia-mehhaaniline energia,mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks, Tuumareaktsioon- kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed, Radioaktiivsus- ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine, Poolestusaeg aeg mis on määratud kõikidele radioaktiivsetele isotoopidele- Selle aja jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest, Tuumareaktsioonid: kergete tuumade ühinemine(H +He, päike) termotuumareaktsioon, raskete tuumade lõhustamisreaktsioon (ahelreaktsioon, nt U)Termotuumareaktsiooni tekkimise tingimused: väga kõrge temperatuur, suur rõhk. Kõrge temp võimaldab prootonitel ühineda heeliumiks läbi mitme vaheetapi Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus- sümbolite juures on alumise indeksina märgitud
Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool RADOON Radoon Radiobioloogia eksperdid on enam-vähem ühisel arvamisel, et kiirguse mõju inimese tervisele on võrdeline doosi suurusega - seda nii suurte kui ka väikeste dooside puhul. Radoon Radoon tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas; samuti ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekkivad alfa-kiirgus ja radooni tütarproduktid. Sageli kasutatakse mõistet radoon tähenduses radoon pluss
Üks generaator toodab vähe energiat, paari kilowatti kandis. Eestis kasutatakse tuuleenergiat, kuid väga vähesel määral. Energiat veest omakorda toodavad hüdroelektrijaamad. Hüdroelektrijaamad panevad vee liigutama suurt tiivikut mille otsas on generaator ja selle abil toodetakse elektrit. Eestis kasutatakse veeneergiat veel vähem kui tuuleenergiat, enamasti sest Eestis pole kõrgeid jugasi. On ka tuumaenergia mis ei ole väga keskkonnasõbralik tänu radioaktiivsetele jäätmetele ,kuid siiski on suhteliselt puhas energia ,sest väikesest tükist uraaniumist või plutooniumist jätkub energiat väga kauaks. Bioenergia on ka väga puhas, sest kasutatakse naturaalset kütust nagu puit mis tuleb metast või põllumehe sõnnikut. Tänapäeval on projekte mis üritavad luua palju energiat laserite abil. USA-s on projekt kus üritatakse laserite abil ühendada kahe heeliumi aatomi tuum. Laserid tekitavad olukorra mis
energia oleks piisavalt suur ,et teistele tuumadele läheneda.Looduslikult toimuvad sünteesi protsessid tähtedel.( nt . Päike )Maal on neid protsesse raske kasutada.Siiani on sünteesi protsessi kasutatud vaid vesinikpommides.Positiivne on see ,et sünteesi protsessiga ei kaasne radioaktiivset kiirgust. Kuna seee protsess vajab toimumiseks väga kõrgeid temperatuure , siiis kutsutakse seda ka Termotuuma reaktsioonideks. Ioniseeriv kiirgus. lisaks radioaktiivsetele kiirgustele võivad ka röndgen ja gamma kiirged ironiseerida , seda nim . Ioniseerivaks kiirguseks. On selgunud ,et ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogilist objektide aatomit ja aatomite keemilist kiirgust.Selle tagajärjel moodustuvad organismis võõrmolekulid , mis tekitavad nt . vähirakke või hukutavad vajalikud rakud.Ioniseeruv kiirgus võib esile kutsuda ka geneetilisimutansioone. Kiirguse mõju organismidele iseloomustatakse kiirguse neeldumisdoosiga.See on ioniseeruva kiirguse
lähtetuuma spontaanne lagunemine kaheks laengult ja massilt võrreldavaks tütartuumaks. Spontaanne lagunemine on põhjustatud prootonite vahel valitsevast väga tugevast elektrostaatilisest tõukumisest, mistõttu suure prootoniarvuga tuumad muutuvad äärmiselt ebastabiilseks. (4) Looduslikelt radioaktiivsetelt elementidelt pärit radioaktiivse kiirguse hulk on nii väike, et see inimese tervist ei kahjusta. Lisaks süsiniku radioaktiivsetele aatomitele on meie looduslikus keskkonnas veel teisigi radioaktiivseid elemente.(9) Kõik radioaktiivsed elemendid tekitavad lagunemisel heeliumi. Kui selline lagunemine leiaks aset miljonite aastate jooksul, peaks olema Maa atmosfääris oluliselt rohkem heeliumit. Heeliumi lahkumine maa atmosfäärist maailmaruumi on väike ja mõõdetav kogus. Maa atmosfääris on täna ainult 0.05 % heeliumit, mis kuidagi ei klapi 5 mrd aastase Maa vanusega. See tähendab et
Gammakiirgusel on suur sagedus. Gammakiirgus tekib alfa,beeta lagunemisel suuremas koguses ❏ Elektromagnetlaine energia - h x f. F - sagedus, h - Plancki konstant Radioaktiivne lagunemine ❏ Süsinikdateering - selle abil saab määrata esemete vanust, mõõtes neis leiduva radioaktiivse C kontsentratsiooni, mida vanem on ese, seda rohkem 14/6 C tuumi on lagunenud, seda väiksem on selle isotoobi kontsentratsioon ❏ Kõigile radioaktiivsetele isotoopidele on määratud poolestusaeg (T1/2). Selle aja jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest ❏ α-lagunemisel muutub laenguarv kahe võrra väiksemaks ja massiarv nelja võrra väiksemaks. Tuum nihkub perioodtabelis kahe koha võrra ettepoole. ❏ β-lagunemisel suureneb tuuma laenguarv ühe võrra, massiarv ei muutu ja tuum nihkub perioodtabelis ühe koha võrra tahapoole. ❏ Need aitavad kivimite vanust määrata
Kõikjal arenenud riikides on kehtestatud radooni piirsisalduse normid hoonetes. Euroopas seega ka Eestis kehtestatud piirnorm järgi ei tohi radooni sisaldus hoones ületada 200 Bq/m3. Ehitustegevus on piiratud kui radooni sisaldus pinnases ületab 50 000 Bq/m3. Kõik kolm radooni isotoopi (radoon, aktinoon, toroon) on pärit maakoorest ja tekivad uraani ja tooriumi radioaktiivsest lagunemisest. Kõikidele radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest, tekitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid elemente ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Kõrge radooni tase pinnases on seotud uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega Põhja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega Lõuna-Eestis. Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk- Eestis. Plii:
kehtestamist selle vastu. 4 1. RADOON Radoon ( Rn ) on värvita ja lõhnata, õhust raskem looduslik radioaktiivne gaas. Seega on radoon ümbritsevas keskkonnas üks eksisteerivatest ioniseeriva kiirguse allikatest, mis kujutab eluorganismidele, sealhulgas inimestele, suurt ohtu. Radioaktiivsetele ainetele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest uuteks radioaktiivseteks või stabiilseteks aineteks eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Normaaltingimustel annab radoon üle poole elanikkonna poolt saadavast kiirgudoosist. [ 6 ] Radoon on üks vahelüli looduslikku uraani lagunemisel stabiilseks pliiks. Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, samuti ka kõikides mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub kõikjal ka radooni
annaabi.ee 
