Autonoomiaseaduse alusel valitud Ajutise Maanõukogusse kuulus ka Otto Strandman --esialgu liikmena, hiljem aseesimehena. Tema juhatas ajaloolist koosolekut 28. novembril 1917, mil Maanõukogu kuulutas end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis. Samal ajal töötas Strandman prokurörina Tallinna ringkonnakohtus, oli Tallinnas linnavolikogu liige ja juhtis seltskondlikke organisatsiooneühendava Eesti Liidu tegevust. Temast kujunes Jüri Vilmsi kõrval Radikaalsotsialistliku Erakonna (hiljem Tööerakonna) tuntumaid tegelasi. 4 Alates 1927. aastast oli Strandman Eesti saadik Varssavis, 1929 kutsuti ta uuesti kodumaale ja talle anti ülesandeks moodustada uus valitsus. Vaatamata ülemaailmsele majanduskriisi ebasoodsatele mõjudele, suutis riigivanem Otte Strandman lahendada kerkinud probleemid edukalt, püsides riigitüüril kogunisti 19 kuud. Pärast valitsuskoalitsiooni lagunemist saavutas ta enese määramise
Inimese õigus tööle ja maale. Mõisamaad tasuta võõrandada, maade andmine kas põlisrendiks või eraomandiks tasu eest. Kellelgi pole õigus omandada rohkem kui ühte talukohta. Parandada maatööliste ja väikepõllumeeste olukorda. Oma maa tööstuse kaitsmine, kaitsetollid. Hariduselu demokratiseerimine. Partei suur kasv toimus 1919.a. veebruaris. Otto Strandmani juhitud Eesti Tööerakond (tekkis siis, kui ühines Petrogradi eestlasi ühendav partei Eesti Vabariiklaste Liit - Radikaalsotsialistliku Erakonnaga (loojaks Jüri Vilms), esindas radikaalselt meelestatud ja sotsialismist mõjustatud nooremaid haritlasi, sotsiaalne baas olid ametnikud, kooliõpetajad, käsitöölised, majaomanikud, talurentnikud, väiketalunikud. Algselt pahempoolne partei, 1919 kujunes poliitiliseks tsentriks: demokraatia, sotsiaalne õiglus, liberaalne maj. poliitika, suhteliselt lähedal Rahvaerakonnale, 1932 mõlemad parteid ühinesid. Oli vasakparteide paremal tiival olev partei algul, siis kaldus tsentrisse
Inimese õigus tööle ja maale. Mõisamaad tasuta võõrandada, maade andmine kas põlisrendiks või eraomandiks tasu eest. Kellelgi pole õigus omandada rohkem kui ühte talukohta. Parandada maatööliste ja väikepõllumeeste olukorda. Oma maa tööstuse kaitsmine, kaitsetollid. Hariduselu demokratiseerimine. Partei suur kasv toimus 1919.a. veebruaris. Otto Strandmani juhitud Eesti Tööerakond (tekkis siis, kui ühines Petrogradi eestlasi ühendav partei – Eesti Vabariiklaste Liit - Radikaalsotsialistliku Erakonnaga (loojaks Jüri Vilms), esindas radikaalselt meelestatud ja sotsialismist mõjustatud nooremaid haritlasi, sotsiaalne baas olid ametnikud, kooliõpetajad, käsitöölised, majaomanikud, talurentnikud, väiketalunikud. Algselt pahempoolne partei, 1919 kujunes poliitiliseks tsentriks: demokraatia, sotsiaalne õiglus, liberaalne maj. poliitika, suhteliselt lähedal Rahvaerakonnale, 1932 mõlemad parteid ühinesid. Oli vasakparteide paremal tiival olev partei algul, siis kaldus tsentrisse
EESMÄRK: Inimese õigus tööle ja maale. Mõisamaad tasuta võõrandada, maade andmine kas põlisrendiks või eraomandiks tasu eest. Kellelgi pole õigus omandada rohkem kui ühte talukohta. Parandada maatööliste ja väikepõllumeeste olukorda. Oma maa tööstuse kaitsmine, kaitsetollid. Hariduselu demokratiseerimine. 3) Eesti Tööerakond- Otto Strandmani poolt juhitud partei, mis tekkis kui ühines Petrogradi eestlasi ühendav partei - Eesti Vabariiklaste Liit koos Radikaalsotsialistliku Erakonnaga. Esialgselt oli vasakpoolne partei ning hiljem kujunes poliitiliseks tsentriks: demokraatia, sotsiaalne õiglus, liberaalne majandus poliitika. EESMÄRK: Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud. Mõisasüdameid mitte jätta parunitele alles. 4) Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) - August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud partei, mis eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. aastal.
annaabi.ee 
