Tihedamini kui Tallinna või Narva sattus neid Tartusse, seda just soodsa asukoha tõttu Riia Peterburi liinil. Teiste hulgas esinesid Tartus kolme kontserdiga ka Ferenc Liszt(1842) ja Clara Schumann (1844). Kuigi baltisakslaste korraldatud muusikaüritustest said osa vähesed eestlased, oli neil siiski mõju eesti rahva muusikaharrastusele. Ehkki mõte eestlaste o m a rahvuslikust kultuurist tundus paljudele baltisakslastele liiga radikaalsena, märgata eestlaste muusikalise tegevuse pidevist ja head taset ning tunnistati põlisrahva ’’ arenemisvõimelisust’’.
Tartu vaatajaskonnaga paremate suhete loomise eesmärgil alustas Ird vestlusringe vaatajatega, mis leidsid aset pärast esietendusi. Sellest tsensuurivabast mõttevahetusest arenes 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate alguses välja oluline suhtlussild Tartu üliõpilaskonna ja teatri vahel. Teatriuuendus 60ndate lõpus ja 70ndatel sai Irdi toetusel "Vanemuisest" teatriuuenduse keskus ja tagala. Ta toetas noore põlvkonna lavastajate pealekasvu, seisis toona radikaalsena mõjunud etenduste ärakeelamisete vastu ja kasutas oma mõjuvõimu nii parteiorganisatsioonis, kui ka MoskvaLeningradi tunnustatud teatriteadlaste ja kriitikute seas, olenemata isiklike konfliktide tekkimisest. Vanemuisesse asuvad tegutsema teatriuuendajad Jaan Tooming, Evald Hermaküla, Kaarin Raid, Mati Unt jt. Olulisus Vanemuisele ja eesti teatriloole Eesti teatrimällu on Kaarel Ird läinud konfliktse ja vastandliku isiksusena. Ühelt poolt komparteilise maailmavaatega jõuline,
Mitte miski ei viita sellele, et Che idealistlik meelestatus oleks teda juba ülikooliaastatel ajendanud võitlema tolleaegsete Argentiina olude vastu. Ta ei osalenud ei 1943. aasta protestiaktsioonides, mille olid esile kutsunud valitsuse korraldusel toimunud 3 koolipuhastused, ega ka hilisemates üliõpilasstreikides fasistlike ja antisemiitlike liikumiste vastu. Olles küll veendunud antiperonist, näitas ta siin ennast vähem radikaalsena kui tema vanemad. Väidetavalt oli isa kunagi rääkinud, et peronistide vastu kasutatavate pommide valmistamisel palus ta Ernestolt asjatult abi. Oma viimastel tudengiaastatel astus Ernesto Federación Universitaria de Buenos Aires (FUBA) liik- meks- organisatsioon, milles domineerisid sotsialistliku ja kommunistliku maailmavaatega üliõpilased. Riigis toimuvad sündmused ei jätnud mõju avaldamata Ernesto poliitilise ja sotsiaalse
tõeliselt hea ja mis mitte. Skeptikute tee hingerahuni erineb nõndaks kardinaalselt epikuurlaste omast, kes pidasid arukaks ja tulemuslikuks teeks hingerahuni teadmiste omandamist maailma kohta. Skeptikud on eetilises plaanis järjekindlalt relativistlikud (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) Akadeemiline skepsise esimene kuulsam skeptik oli Aiooliast pärinev Arkesilaos, kes toetab Pyrrhoni ja järglaste skeptitsismi ja kahtleb radikaalsena ka kahtlemise õigsuses. Kuulsaim selle perioodi skeptik oli Karneades Küreenest. Tema kuulsaim järeldus on: igasugune tõene teadmine on võimatu ning mõeldamatu. Tõed on vaid tõe nägu tõenäolised kolmel astmel. Ühed kujutlused on iseenesest tõenäosed, teised osutuvad tõenäosteks tänu sarnasusele teiste samasugustega ja on seetõttu vasturääkivatud; kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlaks tegemiseks juba üksikasjalikkuslikemat uurimist ning läbikatsumist
ülemnõukogu ei olnud nõus. Veebruaris 1992 astus Savisaar tagasi. Järglaseks Tiit Vähi. Valitsusaeg langeb rahareformi (20. 06. 1992). 1992 septembris esimesed taasiseseisvumise riigikogu ja presidendi valimised. Võitis Isamaa. Moodustus esimene põhiseaduslik valitsus, eesotsas Mart Laariga. Valitsus oli 3 valdkonna baasil (Isamaa, RSP, Mõõdukad). Presidendiks sai Lennart Meri. Laari valitsus 1992-1994. Selles perioodis reformide pakett, mida iseloomustati väga radikaalsena. Samal ajal skandaalid ja väga kriitilised momendid (1993 vangla mäss, Iisraeli relvatehing, rublaskandaal). Siim Kallas allkirjastas lepingu rublade ülekandmisest Venemaale, aga tegu oli organiseerimata. Müüdi tsetseenidele, maksid ette raha üle lugemata ning muretsesid trantspordi. Maksti dollarites, üleandmise toimus Soomes. Süüdistati Laari, et vahendajad said liiga palju ja valetamises tehingu toimumise kohta. Tegemist oli riigimeheliku valega.