Soov, millegi tundmatu kohta teada saada, on viis õppida eluks vajalikke teadmisi. See omab ka teatud riski. Huvi leegi vastu võib lõppeda näiteks kõrvetusega. Inimlik uudishimu ei esinda alati taolisi eesmärke. Väga palju on seotud vaimsusega ehk emotsiooniga. Ühele võib korda minna, mis arvamusel keegi temast on, teisele see, mida neiud ikka omavahel laua taga sosistasid. Need on lihtsaimad vormid olukordadest, kus lihtne uudishimu võib teha palju kurja. Üheks radikaalseimaks näiteks võiks tuua kihlatud paari, kellel oli toimunud nö poissmehe peod. Naispoolel oli tekkinud kahtlus oma partneri truuduses ja lasi teha valedetektori all noormehele uuringu. Pea tunni ajase seansi ajal tegi uurija masina andmete järgi järelduse, et noormees oli tõepoolest olnud truudusetu. Loomulikult tekitas see suure lõhe paari vahel. Mis teeb antud olukorra naeruväärseks, on ebaadekvaatne uurimismeetod. Nimelt põhineb valedetektor füüsilistele näitajatele
Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 1979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini DAADi stipendiumi toel. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. Looming Arvo Pärt on helilooja, keda tema varase perioodi loomingu põhjal peetakse nn nõukogude avangardi üheks radikaalseimaks esindajaks ning kelle looming on läbi teinud ulatusliku arenguprotsessi. Tema esimene loomeperiood koosnes neoklassitsistlikust klaverimuusikast. Järgmist kümmet aastat iseloomustab individuaalne lähenemine tähtsaimatele avangardistlikele tehnikatele, nagu dodekafoonia, helimassiivide komponeerimine, aleatoorika ja kollaazitehnika. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno
Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil. Näiteks Martin Luther oli algul pigem mõjustatud nn saksa müstika mõttesuunast. Saksa müstika üheks huvitavamaks kehastajaks oli Jakob Böhme. Protestiliikumine kirjatähe ortodoksliku kultuse vastu kujunes Saksa müstikast. Johann Calvin ilmutas augustinismi oma mõtlemises järjekindlamalt kui Luther. Üheks radikaalseimaks ortodoksluse vastaseks ja müstiliste taotluste toonitajaks oli Sebastian Franck. Tuntud renessansiaja filosoofe * Francesco Petrarca (13041374) * Leonardo Bruni (13741444) * Nicolaus Cusanus (1401 1464) * Lorenzo Valla (14051457) * Marsilio Ficino (14331499) * Pietro Pomponazzi (14621525) * Pico della Mirandola (14631494) * Erasmus Rotterdamist (14661536) * Niccolò Machiavelli (14691527) * Mikolaj Kopernik (14731543) * Thomas More (14781535)
Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil. Näiteks Martin Luther oli algul pigem mõjustatud nn saksa müstika mõttesuunast. Saksa müstika üheks huvitavamaks kehastajaks oli Jakob Böhme. Protestiliikumine kirjatähe ortodoksliku kultuse vastu kujunes Saksa müstikast. Johann Calvin ilmutas augustinismi oma mõtlemises järjekindlamalt kui Luther. Üheks radikaalseimaks ortodoksluse vastaseks ja müstiliste taotluste toonitajaks oli Sebastian Franck. Tuntud renessansiaja filosoofe Francesco Petrarca (1304–1374) Martin Luther (1483–1546) Leonardo Bruni (1374–1444) Huldrych Zwingli (1484–1531) Nicolaus Cusanus (1401 – 1464) Juan Luis Vives (1492–1540) Lorenzo Valla (1405–1457) William Tyndale (1494 – 1536)
annaabi.ee 
