Sellega koos tekib mõnikord ka ajutine lumekate. Advektiivne öökülm võib olla õige pika kestusega, isegi 4 kuni 5 päeva, sest külm õhumass soojeneb aeglaselt. *Radiatsiooniline öökülm tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efetiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja nende mõjul ka maapinnalähedane ja taimestikus olev õhukiht jahtub. Radiatsiooniline öökülm tekib vaiksel selgel ööl. Radiatsioonilise öökülma esinemisel läheb tavaliselt õhtul, või isegi juba päeval, selgeks ja tuul ööseks vaikib või jääb väga nõrgaks. Päikeseloojangu eel hakkab temperatuur kiiresti langema, saavutades kõige madalama seisu päikesetõusu ajaks. Radiatsioonilise öökülma kestus võib varakevadel ulatuda 12 tunnini, hiliskevadel aga esineb öökülma ainult varahommikustel tundidel. Erinevalt advektiivsest öökülmast
Sellega koos tekib mõnikord ka ajutine lumekate. Advektiivne öökülm võib olla õige pika kestusega, isegi 4 kuni 5 päeva, sest külm õhumass soojeneb aeglaselt. *Radiatsiooniline öökülm tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efetiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja nende mõjul ka maapinnalähedane ja taimestikus olev õhukiht jahtub. Radiatsiooniline öökülm tekib vaiksel selgel ööl. Radiatsioonilise öökülma esinemisel läheb tavaliselt õhtul, või isegi juba päeval, selgeks ja tuul ööseks vaikib või jääb väga nõrgaks. Päikeseloojangu eel hakkab temperatuur kiiresti langema, saavutades kõige madalama seisu päikesetõusu ajaks. Radiatsioonilise öökülma kestus võib varakevadel ulatuda 12 tunnini, hiliskevadel aga esineb öökülma ainult varahommikustel tundidel. *Segatüüpi tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine
tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Vahel esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja raskem ning koguneb reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus, kui muld on väga niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee aurumisele, temperatuur jääb madalaks ning külmaoht suureneb. Öökülmade oht
Vahel esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja raskem ning koguneb reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus, kui muld on väga niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee aurumisele, temperatuur jääb madalaks ning külmaoht suureneb.
langemiseks on soodsad. Vahel esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja raskem ning koguneb reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus: kui muld on väga niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee aurumisele, temperatuur jääb madalaks ning külmaoht suureneb. Öökülmade oht on eriti suur metsaga piiratud
langemiseks on soodsad. Sageli esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Tugevalt mõjutab külmade tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja seega raskem ning valgub reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus: kui muld on väga niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee aurumisele, temperatuur jääb madalaks ning külmaoht suureneb. Öökülmade oht on eriti suur metsaga piiratud
annaabi.ee 
