Kuna videokaartide elektritarbimine on üha suurenenud, on kasvanud ka videokaartide poolt eraldatava soojuse hulk. Kui see soojus kasvab liiga suureks, siis videokaart võib ülekuumeneda ning lõpptulemusena lakkada töötamast. Videokaardi jahutusseadmed Radiaator: passiivne jahutusseade. Suunab kuumuse eemale videokaardilt, kasutades soojusjuhtivat metalli (tavaliselt tehtud alumiiniumist või vasest). Ventilaator: aktiivne jahutusseade. Ventilaatorid on tavaliselt kasutuses radiaatoritega, suurendades seeläbi soojusülekande efektiivsust. Liikuvate osade tõttu vajab ventilaator püsivat hooldust. Kõvaketas Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. CD-ROM ja DVD-ROM CD-ROM ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu.
äriklient) tööruumidele. Kontoris on töötajal võimalik saavutada sobiv ergonoomiline tööasend. Kontoriruumis asub suur aken, mis tagab loomuliku valguse olemasolu. Büroohoone ja kontoriruumi uksed, aknad, seinad, laed, põrandad, liikumisteed ja väravad on ohutud ja tööohutusalastele nõuetele vastavad. Liikumisteed on tasased ja ilma takistusteta. Kontoriruumi põrand on kaetud vaibaga. Tööruumis on sissepuhkeventilatsioon, väljatõmme puudub. Tööruume köetakse talvisel ajal radiaatoritega. Töötajal on võimalik käia büroohoone ühistualetis, töötajal on võimalik kasutada sooja ja külma vett. Kontoris on võimalik keeta vett. Tööaeg on üldjuhul 8.00-17.00. Tööaeg võib varieeruda vastavalt klientide soovidele ja tellimustele. Tööaeg kontoris on umbes 1 tund tööpäevast. Töö on seotud peamiselt kliendi juures tööülesannete täitmisega. Töö on seatud peamiselt kuvariga ja kliendisuhtlusega.
õhuvooluhulka, mis on arvutatud puitkortermajades mõõdetud hoonepiirete õhulekkearvu baasväärtuse ja hoonepiirete pindala abil. Energiaarvutustes on arvestatud järgmiste soojusallikatega, mille korral ruumide küte ja tarbevee soojendamine on lahendatud järgmiselt: kaugküte: hoone on ühendatud kaugküttevõrku kompleksse soojussõlmega, milles toimub kütte sooja vee ja sooja tarbevee valmistamine, ruumide küte on radiaatoritega, mehaanilise sissepuhke ventilatsiooniõhu soojendamine elektriküttekehaga, värskeõhuklappidega ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega; ahiküte: hoone eluruume köetakse ahjudega, sooja tarbevee valmistamiseks kasutatakse elektriküttekehaga mahtveesoojendeid, mehaanilise sissepuhke ventilatsiooniõhu soojendamine elektriküttekehaga, värskeõhuklappidega ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega;
soojustarbest. Kasutades väljatõmbeõhu soojuspumpa ehk ventilatsioonisoojuspumpa on võimalik ära kasutada ventileeritavas õhus olevat soojust. Sellist maja õhuvahetussüsteemi nimetatakse soojuse taaskasutusega ventilatsioonisüsteemiks (HRC). Ventilatsioonisoojuspump võtab soojuse maja väljatõmbeõhust ja annab soojuse tarbe- või kütteveele. Kasutamine eeldab põrandakütte- või radiaatoritega vesiküttesüsteemi olemasolu. Väljatõmbeõhu soojuspump tagab majas pideva õhuvahetuse ehk ventilatsiooni. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 93 Väljatõmbeventilatsioon 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 94 Väljatõmbe-sissepuhke ventilatsioon 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 95 Ventilatsioonisoojuspumba põhimõtteskeemid
annaabi.ee 
