Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle. astmeline sirge võll, paindvõll, Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Osi, millega võllid ja teljed laagritele toetuvad, nimetatakse tappideks. Radiaaltapid on enamasti silindrilised, harvem koonilised või sfäärilised. Telgkoormust vastuvõtvad tapid on kas tasapinnalised või nn. kammtapid. Koonustapi eripäraks on laagrilõtku reguleerimisvõimalus telgnihutust kasutades. On levinud peamiselt peenmehaanika-seadmeis. a- silindriline, b- kooniline, c- sfääriline e. keratapp, d- tugi e. aksiaaltapp, e- kammtapp 4. Kettülekanne Kettülekanne on ülekanne, mis põhineb lõputa keti kujulise vedava lüli hambumisel
Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Võlli või telje osa, mis toetub laagrile, nimetatakse tapiks. Olenevalt toele ülekantava koormuse suunast jagunevad tapid radiaal- ja aktsiaaltappideks. Radiaaltapid on enamasti silindrilised, harvem koonilised. Võlli keskosas asuvat tappi nimetatakse vahetapiks ehk kaelaks. Võlle ja telgi valmistatakse enamikel juhtudel keskmise süsinikusisaldusega termotöödeldud konstruktsioon- või legeeritud terastest
lapsevankri rattatelg,vaguni telg), võllid on lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle. Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Tapid: on osad, millega võllid ja teljed laagreile toetuvad. Radiaaltapid on enamasti silindrilised, harvem koonilised või sfäärilised. Aksiaaltapid võtavad vastu telgkoormust. Sfääriline tapp võimaldab suurtes piirides kompenseerida võlli(telje) läbipaindest põhjustatud nurgihälvet, samuti võimalikke koostamishälbeid. Koonustapi eripäraks on laagrilõtku reguleerimisvõimalus telgnihutust kasutades. On levinud peamiselt täppis- ja peenmehaanikaseadmeis (nt.optikaseadmetes, töölaudade laagerdamisel jm.) Keratapid
a) F F b) Sele 14.1. Võllid. F F a) – astmeline sirge võll, b) – väntvõll. Sele 14.2. Vagunitelg. Võlli või telje osa, mis toetub laagrile, nimetatakse tapiks. Olenevalt toele ülekantava koormuse suunast jagunevad tapid radiaal- ja aksiaaltappideks. Radiaaltapid on enamasti silindrilised, harvem koonilised. Võlli keskosas asuvat tappi nimetatakse vahetapiks ehk kaelaks. F b) c) d) a) Sele 14.3. Võllide ja telgede tapid. a) – silindriline, b) – kooniline, c) – kael, d) – aksiaaltapp.
annaabi.ee 
