meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind. 3) Jugakompressor - töötab jugapumba põhimõttel: gaasi komprimeerib gaasijoa kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioonkompressor ehk labakompressor - põhiosadeks on korpuses ekstsentriliselt paiknev rootor ja selle pesades radiaalsihis vabalt liikuvad labad. Rootori pöörlemisel liiguvad labad tsentrifugaaljõu mõjul korpuse sisepinnani ning moodustavad suletud kambrid, mis viivad gaasi sisenemispoolelt survepoolele. 6) Tsentrifugaalkompressor - põhiosaks on labadega rootor, mille pöörlemisel gaasile mõjuv tsentrifugaaljõud paiskab gaasi rootori labade vahelt rõngaskambrisse. 7) Telgkompressor e. aksiaalkompressor - rootori pöörlemise mehaaniline energia
· võrdeteguri väärtuse ristkülikristlõikele saab esitada varda 3C - 1 K1 = , indeksi C = 2 R h kaudu (vt. järgnev tabel): 3(C - 1) kus: h ristkülikristlõike laius radiaalsihis, [m]. C 4.0 4.2 4.4 4.6 4.8 5.0 5.2 5.4 5.6 5.8 6.0 6.2 6.4 6.6 K1 1.22 1.21 1.20 1.19 1.18 1.17 1.16 1.15 1.14 1.14 1.13 1.13 1.12 1.12 C 6.8 7.0 7.5 8.0 8.5 9.0 9.5 10.0 11.0 12.0 13.0 14.0 15.0 16.0 K1 1.11 1.11 1.10 1.10 1.09 1.08 1
Läätse valmistamisel on kasutatud vahelduvaid kvartsi pinnale kasvatatudalumiiniumoksiidi ja hõbeda kihte paksusega 35nm. Superläätse pealispind on kaetud kroomiga, mille sisse on lõigatud soovitud muster, mis on uuritavaks objektiks. Eksperimendis on valitud objektiks jooned läbimõõduga 35nm ja vahekaugusega 150nm(vt Joonis 6B). Lõigatud aukude kujutiste tekitamisel kasutatakse lainepikkust 365nm. Valgus levib aukudest metamaterjali ning lõigete suurendatud kujutised tekivad radiaalsihis läätse pinnal. Kui kujutised on saanud suuremaks difraktsiooni piirist, siis on neid võimalik edasi suurendada, kasutades tavalist optilist mikroskoopi. Joonis 6C kujutab graafiliselt koordinaadist sõltuvat intensiivsuse jaotust nii superläätsega kui ilma selleta. Difraktsiooni tõttu pole ainult mikroskoobiga võimalik neid kujutisi eristada. Demonstreeritud optiline superlääts avab uued huvitavad võimalused näiteks biomolekulide kujutamiseks või nanolitograafiaks, mille abil
vastastikusel hõõrdumisel tekkiva soojuse ning segu põlemissoojust. Reeglina on sel juhul tegu rakendatava survejõu toimel. Hõõrdumisel hõõrde- käsikeevitusega. Enimlevinud on hapnik-atsetüleen- pindades olevad, keevitumist takistavad oksiidikel- keevitus, kus põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni med purunevad ja surutakse plastse deformatsioo- (C2H2). Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni niga radiaalsihis välja. Algetapil (sele 2.30) antakse 3100 °C. Veel kasutatakse vesinikku ja looduslikku ühele detailile pöörlev liikumine, teine on paigal (a). gaasi, nende puhul on gaasileegi temperatuur Edasi surutakse detailid telgsuunas kokku (b). märgatavalt madalam. Hõõrdumisel eraldub soojus ja algab lokaalne jämendumine (c). Lõplik jämendumine toimub pöör- lemise pidurdumisel (d). Hõõrdkeevitamist kasuta- takse näiteks autotööstuses mootoriklappide, pikka-
r q d q Valemi (11.4) lähem analüüs näitab, et erinevalt punktlaengust, mille väljatugevus kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga, kahaneb dipooli väljatugevus kauguse kuubiga, s.t. tunduvalt kiiremini kui punktlaengu elektrivälja tugevus. Samuti – kui punktlaengu elektrivälja jõujooned on suunatud punktlaengu suhtes radiaalsihis, siis dipooli jõujooned algavad positiivsel laengul ja lõpevad negatiivsel laengul, vt. joonis järgmisel leheküljel. 3 E q q d
annaabi.ee 
