Aastatepikkune mõõtmine näitab, et osa tähti muudab oma asukohta ka jäädavalt. Seda liikumist nimetatakse omaliikumiseks ja ta kajastab tähtede tõelist ruumilist liikumist.Enamiku tähtede omaliikumised on samuti kaduvväikesed; umbes tuhandel tähel on aastane nihe üle ühe kaaresekundi, suurim- 10,3" aastas- on omaliikumine Barnard'i tähel Maokandja tähtkujus. Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus- radiaalkiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist). Sellisel moel on määratud paljude tähtede kiirused Päikese suhtes, enamus neist on alla 100 km/s. Ülalmainitud Barnard'i täht on üks kiiremaid (ja ka üks lähemaid!), tema ruumkiirus on 140 km/s. Kasutatud materjalid 1. . Pärtel, J. Lõhmus, "Füüsika 9. klassile", kirjastus Koolibri, 2000 2. www.nasa.gov 3. www.opik.obs.ee
pöörlemisest ja ei ütle midagi tähtede tegeliku liikumise kohta ilmaruumis. Teleskoopide ja nende juurde kuuluva täppistehnika abil saame määrata tähe täpse asukoha taevavõlvil ning jälgida selle muutumist. Aastatepikkune mõõtmine näitab, et osa tähti muudab oma asukohta ka jäädavalt. Seda liikumist nimetatakse omaliikumiseks ja ta kajastab tähtede tõelist ruumilist liikumist.. Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus- radiaalkiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist). Sellisel moel on määratud paljude tähtede kiirused Päikese suhtes, enamus neist on alla 100 km/s. Mis on doppleri efekt? Doppleri efekt seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efektil põhineb radarite võimel hinnata liikuva objekti kiirust. Selleks tuleb hinnata radarist väljunud kiirguse ja objektilt peegeldunud kiirguse lainepikkuste erinevust
Kui mõõta tähtede heledust erinevates spektripiirkondades, siis nende tähesuuruste erinevused ongi värvusindeksid. Levinuimaks süsteemiks on kolmevärvi- fotomeetria, kus tähe värvust hinnatakse kahe indeksi U-B ja B-V. See süsteem on normeeritud tähe Veega järgi. Veegast punasemate tähtede värvusindeksid on positiivsed, sinisemad negatiivsed. 14) Kuidas leida tähe ruumkiirust? Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus -- radiaalkiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist). 15)Millised on tähtede temperatuurid? Kasutati musta keha kiirguse olemust, et tähtede spekter on erakordselt sarnane musta keha kiirguse spektriga erinevatel temperatuuridel. Selle järgi võime leida tähe pinnatemperatuuri, mida sinisem täht, seda suurem temp, mida punasem, seda väiksem temp. 16)Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Aga massi?
kuubid. (T12/T22=a13/a12). · Tähesuurus - ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. · Doppleri efekt määratakse taevakehade vaatekiiresihilist (radiaal-) kiirust. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastatikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. (lamda=lamda0(1+v/c), kus v-radiaalkiirus, taevakehade lähenemisel loetakse negatiivseks, c-valguse kiirus, lamda0-liikumatu valgusallika lainepikkus, lamda-liikuva valgusallika lainepikkus). Teiste sõnadega, vaatleja ja valgusallika eemaldumisel esineb spektrijoonte punanihe, lähenemisel aga sininihe. · Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest.
kestel see siire toimus, suhete piirväärtust, kui see ajavahemik läheneb nullile: ~v= limt0(~r/t)=d~r/dt=(~r)` Kiiruse dimensioon m/s. (Punkti kiirus on vektor ~v, mille suund on piki trajektoori puutujat punkti liikumise suunas). B) Koordinaatviis - x= x(t), y= y(t), z= z(t). ~r=x~i+y~j+z~k. ~v=d~r/dt= dx/dt*~i+ dy/dt*~j+ dz/dt*~k C) Punkti kiirus polaarkoordinaatides (radiaal- ja transversaalkiirus): r=r(t), =(t) radiaalkiirus - vr=r`; transversaalkiirus - vp= r*` 22. Punkti kiirendus. Kiirenduse leidmine vektorviisil. Kiirenduse moodul ja suunakoosinused. Kiirendus koordinaatviisil. Kiirenduse leidmine polaarkoordinaatides. Kiirenduse leidmine loomulikul viisil. Normaal- ja tangentsiaalkiiredus. *Punkti kiirendus - Punkti kiirenduseks ~a nimetatakse kiiruse juurdekasvu ~v ja aja juurdekasvu t suhte piirväärtust tingimusel, et aja juurdekasv läheneb nullile. *Kiirenduse leidmine vektorviisil: ~a= ~v`=~r``
Et raskuspunkt asub suuremale massile lähemal, siis suurem mass liigub väiksemal ellipsil ning väiksema kiirusega, väiksem mass suuremal ellipsil ja suurema kiirusega [Pikksilmas otseselt vaadeldud kaksiktähtedel mõõdetakse ühe komponendi asend teise suhtes ning saadakse sel teel suhteline orbiit, mille läbimõõt võrdub üksikute tõeliste orbiitide läbimõõtude summale.]. Liikudes orbiiti mööda üks komponent perioodiliselt läheneb ja kaugeneb vaatleja suhtes - tema radiaalkiirus muutub, mille tõttu spektrijoonte asend kõigub edasi-tagasi; spektrijoonte kõikumine on tunnuseks, et tegemist on nn. spektroskoobilise kaksiktähega; pikksilmas otseselt vaadeldavaid kaksiktähti nimetatakse seevastu visuaalseteks. Spektroskoobilised kaksiktähed on, vastandina visuaalseile, väikese vahekaugusega ja lühikese tiirlemisajaga paarid; põhjuseks on, et nende avastamine on kerge ainult siis, kui orbiidiliikumise kiirus on
tähtede kaugust. Aastatepikkune mõõtmine näitab, et osa tähti muudab oma asukohta ka jäädavalt. Seda liikumist nimetatakse omaliikumiseks ja ta kajastab tähtede tõelist ruumilist liikumist.Enamiku tähtede omaliikumised on samuti kaduvväikesed; umbes tuhandel tähel on aastane nihe üle ühe kaaresekundi, suurim- 10,3" aastas- on omaliikumine Barnard'i tähel Maokandja tähtkujus. Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus- radiaalkiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist). Sellisel moel on määratud paljude tähtede kiirused Päikese suhtes, enamus neist on alla 100 km/s. Ülalmainitud Barnard'i täht on üks kiiremaid (ja ka üks lähemaid!), tema ruumkiirus on 140 km/s. 40 9.4. MUST AUK Iga (taeva)keha jaoks on olemas kiirus, millega liikudes on võimalik rebida end lahti selle keha raskusväljast
annaabi.ee 
