on muutumatuna püsinud 13. sajandist siiani. See on üks väheseid pikka aega säilinud sisepiire Eestis. Algselt eraldas Põltsamaa (Mõhk)jõge ja sood mööda kulgenud piir muistset Järvat, Mõhut ja Vaigat, hiljem nii Poola ja Rootsi valdusi kui ka Eesti- ja Liivimaa kubermangu. Tänapäeval eraldab piir Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru maakondi. Ääremaal ei kutsu looduslikud tingimused piire muutma. Praegu elab looduskaitseala lääneosas ainult 3 inimest, idaosa rabaalad on inimtühjad. Soosaartel asunud talukohad on hääbunud. Viimane perenaine lahkus Navalt 1974. aastal. Palkidest hooned hakkavad varisema, inimeste elupaiga võib ära tunda õitsva sirelipõõsa, karudest räsitud õunapuu või ammu istutatud nulgude järgi. Loodus võtab tagasi selle, mis kunagi raske tööga ülesse hariti. Luhaheinamaad on kattunud hõreda sookaasikuga, põllud metsastatud või võsastunud. Teed olid kehvad, ühendust aitasid pidada ka jõed ja taliteed
pindala vähenes. Ülekaalu said laialehiste puude rohked kooslused, kus praegu Eesti metsades leiduvate puuliikide nagu jalaka, künnapuu, tamme,pärna, vahtra, ja saare kõrval kasvas kaval gepööki. Hoogustus rabade teke ja soostumine. Umbes 5000 aasta eest kliima kuivenes (subboreaalne kliimastaadium) ning eriti konkurentsivõimeliseks osutus nendes tingimustes kuusk, mis lisandus enamikesse laialehistesse kooslustesse ja männikutesse (v.a. äärmuslikult kuivad ja rabaalad). 2500 aastat tagasi kliima taas jahenes, muutudes ühtlasi niiskemaks. Metsades avaldus see eelkõige kiirenenud soostumises ja rabade pealetungis. Muutunud kliimast olulisemaks metsi muutvaks teguriks kujunes sel ajal inimtegevus. Tänapäeva kliimatingimustes avaldab metsade koosseisule diferentseerivat mõju tinglik jagunemine valdavalt merelise või kontinentaalse kliimaga piirkondadeks. Eri tüüpi märgalad on juba aastatuhandeid katnud olulise osa Eesti territooriumist. Rabade teke
Mulla harimisel on tähtis õigeaegne harimine,m sest seal on savimullad. Liiga varakult harimine kulutab liialt energiat ja keerab mulla käkiks kokku. Allvaldkonnad a)Vigala- mullad alluvad karbonaatsele põhjaveele, selletõttu nendel muldadel 80-90 cm sügavusel keemine. Põllumajanduslik kasutus natuke ntensiivsem b) pärnu- audru ümbrus, kus on rohkem liivasid ja kruusasid. Gleistunud ja leetunud mullad, ka gleimullad, suured rabaalad ehk kõrgsood (Lavassaare) ja suured metsamassiivid. Lammialad viljakamad ja nende kasutus rohumaadena, boniteet4-5 klass. Palju viirsavisid selles piirkonnas. Vvahe-Eesti valdkond, leetmullad Lk, soostunud mulla, soomullad. Loksalt kuni Häädemeesteni, selline kitsas riba, diagonaalis natuke kirde-edela suunaline, 6,8% Eestimaast. Läheb Pärnust tükk maad lõunapoole ja aluspõhja on nii karbonaatset kui karbopnaadivaest. Muldade lähtekivimid selles valdkonnas väga kirjud
Kvartalid kujunevad selliselt ühtlase suurusega, tavaliselt ristküliku või ruudukujulised. Tekkiv võrgustik on lihtne ja loogiline, soodustades majandustegevust, liikumist ja orienteerumist metsas. Looduslik jaotus sobib ebatasase reljeefiga metsamassiivides. Siin on kvartalite eralduspiirideks looduses esinevad teed, jalgrajad, jõed jne. Kvartalid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Segajaotus on eelmiste kombinatsioon. Tihti on kvartaliteks jaotamata suured soo ja rabaalad. Kvartalivõrk koostatakse selliselt, et kvartali pikem külg on risti valitsevate tuultega ja üldiselt on kvartali pikem külg põhja- lõuna suunaline, lühem külg vastavalt siis ida- lääne suunaline. Kvartali suurus oleneb metsade majandamise intensiivsusest, mida intensiivsem on metsamajandus, seda väiksemad on kvartalid. Eestis on kvartalite suurus 15.....50 hektarit. Enamasti on tegemist metsakvartalitega mõõtudes 600 x 600 m, ehk pindalaga 36 ha
annaabi.ee 
