Sissejuhatus · Saabusid koos teiste barbaritega Suure Rahvasterändega · Lääne-eurooplastele normannid, venelastele variaagid · Algselt tegelesid kaubanduse, põlluharimise, kui aga maa otsa sai, asusid rändama, röövima ja rüüstama · Hiilgeaeg 8.-11. sajand · Arenenud laevandus Viikingite laevad · Tugevad ja kiired, lameda põhjaga, olid mast ja raapuri. · 9.-st saj.-st kasutasid kiilu · Kasutasid kolme sorti laevu: 1) Kalapaadid (kasutati ka kauplemiseks) 2) Knarrid aeglased, madala põhjaga kaubalaevad 3) Pikklaevad suurimad ja kiireimad, 20-25m pikkused, kasutati röövretkedel, mahutasid 80 inimest (piltidel) Viikingite retked Norra ja Taani Viikingid Rootsi viikingid · Al. VIII-st sajandist rüüstasid · Rändasid mööda Dnepri ja
pahandada. Viikingilaevadest on meil ettekujutus tänu paatmatustele. Suurim seni leitud laevadest pärineb u 900. aastast. Selle pikkus on üle 23 m, laius üle 5 m, kaal täisvarustuses u 20 tonni. Laev mahutas 64 sõdalast, liikus edasi 16 aerupaari jõul, kuid tal olid ka mast ja purjed. Viikingid sõitsid piki mererannikut ja tungisid jõgesid pidi ka sisemaale. Laevad olid madala süvisega ja väga sobilikud sõitma ka mööda väikesi jõgesid. Laeva raapuri oli sageli triibuline või ruuduline. Mina arvan, et viikingid olid oma ajakohta ikka väga nupukad ja targad mehed, kelle lejutisi me tänini kasutame. Viikingid suutsid laieneda Islandile, Gröönimaale, paljud rändasi Inglismaale ning Põhja-Ameerikasse.
brigantiin, marss-seilkuunar. Pikipurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid: kahvelkuunar, bermuudakuunar, taakselkuunar, jaht, kutter, luup ja lüüger. Samal ajal võib kohata ka teisi purjelaeva tüüpe, mis oma mastide ja purjede kombineeritud paigutusega ülaltoodud purjeka põhitüüpide hulka ei kuulu. · Raa · ladina · kahvel · huaari - gunterpuri · lüüger Raapuri Ladinapuri Kahvelpuri Huaaripuri · priitpuri · mattpuri (hiina dzonki) · markooni · harkpoom ehk kahvelpoom · bermuuda Lüügerpuri Priitpuri Bermuudapuri Jääpurjetamine Jääpurjetamine on purjetamine jääl.Jääpurjetamiseks sobib kõige paremini sile ja lumevaba jää, sest purjekal on all uisud. Kõige rohkem harrastatakse Eestis jääpurjetamist Haapsalu ja
Knarrid olid esmajoones kindlalt kohale kinnitatud mastidega purjelaevad, kuigi vööris ja ahtris olid mõlemas pardas ka mõned avaused aerude jaoks. Sõjalaevade maste oli võimalik hõlpsasti langetada, et vähendada aerude jõul liikumise ajal aluse õhutakistust ja suurendada stabiilsust või siis üllatusrünnaku ajal ennast märkamatuks muuta. Puri oli tavaline edasiviiv jõud merel, jõgedel ja kaldavees aga sõuti aerudega. Viikingilaeval lehvis nelinurkne raapuri. Säilinud purjeriidetükkidest saame teada, et laevapurjed olid tehtud villasest kangast, mitte linasest. Viikingid said tugeva veekindla villa Skandinaavia lammastelt ja see andis nende laevadele vastupidavad ja painduvad purjed. Viikingilaevade edu saladus peituski purje ja aerude ühendamises. See muutis laevad ka harukordselt kohanemisvõimeliseks. Veesõidukite kõrge masti ja sellele vastava tugeva
annaabi.ee 
