süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojenemise potentsiaali. Globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on soojuse tagasipeegeldamise võime poolest muu kasvuhoonegaasi üks molekul efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul. Kauplemise periood on ajavahemik, mille kestel võib lubatud heitkoguse ühikutega kaubelda. Keskkonnaministeerium korraldab kliimamuutust vähendavat tegevust lähtuvalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonis ja konventsiooni Kyoto protokollis sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise nõuetest. Direktiiv 2003/87/EÜ Üks põhilisi õigusakte, mille kaudu Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kavatsevad täita Kyoto protokollist tulenevat kohustust vähendada kasvuhoonegaaside inimtekkelisi heitkoguseid. Direktiiv aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa sellega, et rajab tõhusa Euroopa turu kasvuhoonegaaside saastekvootidele, pidurdades võimalikult vähe majandusarengut ja tööhõivet
lõppeb kvoodimüük 31.12.2012, kuna riik peab alates 2013 aastast hakkama kvoote ise ostma.2 1 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf, Euroopa Komisjoni kodulehekülg, ,,Muuda maailm puhtamaks!", Energia. 2 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/climate_change_youth_et.pdf, Euroopa Komisjoni kodulehekülg, ,,Kliimamuutus-mis see on?" 1992. aastal leppisid valitsused kokku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonis. Praegu tunnustab seda rahvusvahelist kokkulepet ametlikult 189 riiki peaaegu kõik maailma riigid. Selle konventsiooni lõppeesmärk: saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis võimaldab ära hoida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis. Sellise taseme peaks saavutama aja jooksul, mis oleks piisav ökosüsteemide looduslikuks kohanemiseks
spetsialistid kritiseerinud seda kui ,,tühja" kava. 2007. aastal avaldatud metsanduskava rakendamise eduaruandes (komisjoni sisedokument) tuuakse välja teatavad edusammud, mis piirduvad enamasti vaid uuringute käivitamise (näiteks metsade hävimise kohta), konverentside korraldamise (puidutööstuse konkurentsivõimelisuse kohta) ja uute töörühmade moodustamisega. Siiski on tihenenud kliimamuutusega seotud küsimusi puudutav koostöö ÜRO raamkonventsioonis osutatud teaduse ja tehnika küsimustes nõustava organiga.(1) 19 8. Euroopa metsapoliitikat kujundab paljude rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus Euroopa kui terviku metsapoliitika kujundamise olulisimad sündmused on Pan-Euroopa ministrite metsakaitsekonverentsid ning konverentside vahepeal toimuvad konttaktrühma töö- ja ekspertnõupidamised. Pan-Euroopa ministrite metsakaitsekonverentse on seni peetud 1990.
meetmete mittevõtmseks 1990 III Põhjamere kaitse konventsiooni lõppdeklaratsioon: Osavõtvad riigid jätkavad ettevaatusprintsiibi rakendamist, mis seisneb meetmete võtmises, et ära hoida püsivate, toksiliste või bioakumuleeruvate ainete potentsiaalset kahjulikku mõju ja seda isegi juhul, kui puuduvad teaduslikud tõendid. Sarnaselt määratletakse ka: 1992 Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioonis 1992 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis 1994 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonis Ettevaatusprintsiibi erinevate käsitluste ühised tunnused: - riskide suhtes neutraalsuse eitamine - meetmete võtmine teadusliku ebakindluse olukorras - keskkonna kerge haavatavuse arvessevõtt - keskkonnakahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt Keskkonnariskid: - kindlakstehtud ohud. Teaduslikult tõestatud, rakendatakse vältimisprintsiipi. - hüpoteetilsed ohud (võimalikud, potentsiaalsed) ohud (riskid)
annaabi.ee 
