Nr A 5 B 5 C 1.3 L 1.1 M ( paindemoment) M 3 1 1.5 Mõlemale poole p 6 2 2.9616617357 F 10 3 -9.1153846154 a 2 4 -9.1153846154 b 3 5 1.3596153846 d 0.7 Raamiosa AB alfa 42.27 Kraadi cos alfa 0.74 Vale 6.538462 Sin alfa 0.67 Fbz -5.961538 Fbx 8.057692 5.42 Fax 8.057692 5.96 Faz 5.961538 4.01 4.41 Jõud Raamiosa BC N pikijõud 1 9.97 Fcx -1.942308 2 8.06 Fcz 12
sisekliimale. Võib rakendada olemasolevates hoonetes. Hoone kasutusiga >50 50 <50 26 2018 Akna kogusoojusläbivus moodustub klaasiosa ja raamiosa soojusläbivusest ning tootja andmeid kasutades tuleb veenduda, mis väärtustega opereeritakse. Kuna raami- ja lengiosa protsentuaalne osakaal sõltub akna suurusest ja jaotusest, võivad akende kogusoojusläbivused küllaltki oluliselt erineda. Akna summaarne soojusläbivus Ua W/(m2·K) arvutatakse valemiga U k Ak U r Ar U p Ap k l k Ua , Ak Ar
jooksul mõjuvatele koormustele; õhutõkkesüsteem peab olema reaalselt ehitatav. 29. Akna soojusläbivus, klaaspaketi soojusläbivus, aknaraami soojusjuhtivus, klaasiserva joonkülmasild Akna soojaläbivus Uw – sõltub klaasiosa soojusläbivusest Ug; aknaraami soojusläbivusest Uf; klaaspaketi serva lahendusest Ψg ning raami ja klaasi pindala suhtest. Valemilehel! Puitakende lengi- ja raamiosa soojusläbivuse võib arvutada keskmise lengi- ja raami paksusega homogeense materjalikihina, mis kahemõõtmelise soojusläbivuse arvestamiseks jagatakse läbi 0,7-ga. Klaaspaketi servaliistu joonkülmasild: plast- ja puitakendel 0,06; soojuskatkestusega metall- profiilidel 0,08; soojuskatkestuseta metallprofiilidel 0,02. 30. Soojuslevi pinnasesse (põranda iseloomulik mõõt, põranda
o õhupidavus q50, m3/(h·m2); o külmasilla lisasoojusjuhtivus , W/(m·K); o teatud määral ka hoonepiirete soojuslik massiivsus (eelkõige suvist jahutusenergia kulu); hoone kompaktsus on köetava ruumi pinna või kubatuuri ja ruumi välispiirete (kustkaudu pääseb soojus välja) suhe; avatäidete (aknad, uksed) omadused, eelkõige: o klaasiosa soojusläbivus U, W/(m2·K); o raamiosa soojusjuhtivus U, W/(m2·K); o avatäidete suurus, suund (ilmakaar); o klaasiosa päikesetegur g, - ja valguse läbivus; o päikesekaitse lahendused (jahutuse vältimiseks); soojusvarustuse ja küttesüsteemi omadused: o ahju, katla, soojuspumba vms. efektiivsus; o ruumitemperatuuri reguleerimise võimalus, ülekütmise vältimine; o kütte ja sooja tarbevee jaotussüsteemi soojuskaod;
Raami staatiline arvutus seisneb kõigi nende sisejõudude epüüride konstrueerimises. Lõikemeetodit kasutades saab raami mistahes ristlõikes leida paindemomendi, põikjõu ja normaaljõu. Sisejõud samastatakse välisjõududega ning nende suurused määratakse tasakaaluvõrranditega. Lõikemeetod seisneb selles, et raam lõigatakse mõtteliselt kaheks osaks kohas, kus sisejõude soovitakse leida. Eemaldada võib ükskõik kumma raamiosa, silmas tuleb pidada võrrandite lihtsamat ülesehitust. Paindemoment antud ristlõikes võrdub kõigi lõikest ühel pool asuvate välisjõudude momentide algebralise summaga ristlõikepinna raskuskeskme suhtes; põikjõud võrdub kõigi lõikets ühele poole jäävate välisjõudude projektsioonide algebralise summaga raami ristlõikepinnale; normaaljõud võrdub kõigi lõikest ühele poole jäävate välisjõudude projektsioonide algebralise summaga raami ristlõikepinna normaalile.
annaabi.ee 
