harjutustest on peaaegu igas õppeühikus kasutatud sõnade ja väljendite leidmist tekstist. Palju kasutatakse ka küsimustele vastamist, lausete lõpetamist, nii piltide järjestamist kuid loetu ka sobitamist pildiga. Lugemisjärgsete ülesannetena kasutatakse ümberjutustamist, teksti kohta mittekäivate lausete parandamist, lausete moodustamist teksti põhjal ja ka arutelu tekstiga seotud teemadel. Antud ülesanded võimaldavad arendada õpilaste lugemisoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendis ettenähtud tasemele A 2.1. tasemele, kus õpilane loeb üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tavatekste, leiab tekstis sisalduvat infot ja saab aru teksti mõttest. Kuulamisoskuse arendamine Kuulamisülesanded on seotud kindlasti vastava õppeühiku teemaga ja sageli ka lugemistekstiga. Kuid pakutakse ka erinevaid hääldusharjutusi ja mitmeid kõnenäiteid dialoogidena. Mängulisust lisavad õppeühiku alguses olevad rütmisalmid ja ka ülesanded, kus
sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. (Riigikantselei, Eesti Euroopa Liidu poliitika ja selle eesmärgid) Eesti eesmärgid ja põhimõtted, millele Euroopa Liidu suunalises tegevuses tuginetakse, määrab kindlaks Vabariigi Valitsus peale avalikkusega konsulteerimist. Euroopa Liiduga liitumisest saadik on Eestis koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks peamised põhimõtted, millest lähtudes valitsus oma tegevuseesmärke EL-is täide viib. Raamdokumendis on ka selgitatud valitsuse peamisi eesmärke eri poliitikavaldkondades. Eesti praeguse Euroopa Liidu poliitika põhisuunad on kokku võetud eelnevalt Riigikogus arutatud raamdokumendis ,,Eesti Euroopa Liidu poliitika 20152019", mille Vabariigi Valitsus on kinnitanud. Nii nagu ka kõikidel eelkäijatel on selle peamine eesmärk rajada ühtsel valitsemisel ja ühistel eesmärkidel põhinev alus Eesti tegutsemisele Euroopa Liidu liikmena. Arvestatud on Euroopa Liidu institutsioonide
teaching, assessment" (Council of Europe 2001) tõlge, mis püüab kõikehõlmavalt kirjeldada keeleõppe valdkonda. Tänaseks on sellest kujunenud alusdokument nüüdiskeelte ainekavakujunduse ja õpivara loomise, õppimise, õpetamise ja keeleoskuse hindamise jaoks Euroopas ja mujalgi. Euroopa keeleõppe raamdokument on ühine alus võõrkeele õppekavade ja nende juhendite, eksamimaterjali, õpikute jms koostamiseks üle Euroopa. Raamdokumendis kirjeldatakse ülevaatlikult, mida keeleõppijad peavad omandama, et osata keelt suhtlemisel kasutada, ning milliseid teadmisi ja oskusi tuleb arendada, et selles vallas tõhusalt tegutseda. See kirjeldus hõlmab ka vastava keele kultuuritausta. Raamdokumendis määratletakse muu hulgas keeleoskuse tasemed, mis lubavad mõõta õppija edusamme elukestva keeleõppe kõigil etappidel. Raamdokument aitab ületada Euroopa haridussüsteemide
-Te olete tublid! Lisa 1. Lipikud Artikli vaba refereering Võõrkeel on suhtlemiseks Tänaseks kuulub võõrkeelteoskus iga inimese põhioskuste hulka. Traditsiooniliselt on keeleoskuseks peetud õpitava keele grammatika (mor foloogia ja süntaksi), häälduse (fonoloogia) ja sõnavara (leksika) valdamist. Sellist keelestruktuurist lähtuvat arusaama keeleoskusest kohtab keeleõpetajate hulgas tänagi. Tagajärjeks on õpetuse grammatikakesksus. Euroopa keeleõppe raamdokumendis keskendutakse aga suhtluspädevuse kolmele komponendile: 1) Keelepädevus (leksikaalsed, fonoloogilised, morfoloogilised ja süntaktilised teadmised ja oskused) 2) Sotsiolingvistiline pädevus (keeleka-sutuse sotsiaalsetest tavadest ja kultuurikontekstist tingitud aspektid) 3) Pragmaatikapädevus (keeleliste vahendite funktsionaalne kasutamine kõnes ja kirjas. Keele omandamise tingimused Õppijal peab olema piisavalt: 1) võimalusi õpitavat keelt kuulda/kuulata
annaabi.ee 
